Täitsa huvitav, kui paljud asjad mõjutavad töötegemist või selle mittetegemist. Alates siis sellest, et hommikul tööle jõudes kulub mul veel keskmiselt kaks tundi täielikuks ärkamiseks. Mõne töö saab isegi sellises olekus tehtud, aga üldiselt sellel kellaajal edeneb siiski kohvijoomine ja haigutamine kõige paremini. Lisaks on tihtipeale häirivaks teguriks samas ruumis viibivad inimesed. Lihtsalt see, et…

Umbes 10 inimest päevas kõigist vastutulijatest käivad valel pool teed. Mõnikord suudan ma endale kindlaks jääda ja ootan, kuni vastutulija oma poolele kobib. Mõnikord kobin ise eest ära. Täna tuli mulle vastu tuvi. Ja asi läks täitsa tangoks.. Astun mina vasakule, astub tuvi paremale.. mina paremale tuvi vasakule.. oeh, läks aega, aga mööda me siiski…

Nii mõnus on olla kodus, kui see just äsja korda on tehtud (minu enda poolt, loomulikult). Aga nüüd ei julge eriti istuda ega astuda.. sest see korras olek kipub jube kiiresti kaduma. Ja mina sellest kadumistrikist aru ei saa. Kuidas see küll nii kiiresti alati juhtub. Ja mul on seda koristusaktsiooni ka nii harva üldse…

Sai jällegi tõestatud fakt, et plaanid ei ole täitumiseks mõeldud. Või kui üldse plaane teha, siis mitte erilise lootusega, et need täide läheksid. Eile [loe: reedel] sai koostatud plaan: kõigepealt Rockstars (väiksed söögid ja odavad õlled) ja siis Kolumbusesse Jääboilerile. Oligi kogu plaan. Kohad kus me reedel EI jõudnud, olid Rockstars ja Kolumbus. Küll aga…

Oi kui lahe uudis.. “Homme alustab mobiilsideturul säästuoperaator Diil” Tegelt, ega see teenus mind vist ei huvitagi, aga säästuoperaator kõlab lihtsalt jube hästi. Nagu Rockstarsi minnes saab küsitud baariletist säästuõlut, ja enamus baarmane juba teab, mida see tähendab. Teeks veel ühe säästublogi ka.. sinna kirjutaks siis sellise odavama kõlaga jutukesed. Odavus on üldse täna teema.…

Hommikul kontorisse astudes küsisin, kas midagi põleb. Ei põlenud. Õhtul koju saabudes mõtlesin, et küsiks naabritelt, kus põleb. Siis aga hakkasin kahtlustama vandenõud. Aga.. Midagi ei põlenud. Mütsil on lõkketegemise lõhn. Kuidas see sinna saanud on, pole mul õrna mälestuski. Aga vähemalt midagi ei põle. Või kas peaks? 00

Kaks ülikiiret päeva ongi märkamatult nädalavahetuse koju kätte toonud (või esialgu siiski tööle). Eilsetest ületundidest ja tänasest rabelemisest on nii palju kasu, et nüüd võib järelejäänud poolteist tundi lihtsalt lakke vahtida. Kes see ikka alustab uute asjadega reedel enne tööpäeva lõppu. Päev otsa sai animeerimisega tegeletud. Väike vaheldus igatahes ajakirjadele. Lahe oli see, et jube…

Olen täheldanud, et kui on ilgelt kiire, siis tuleb aga toimetusi juurde ja olles end lisaks mns-is busy´ks märkinud, hakkab vähemalt 5 inimest korraga rääkima. Teemad olid ka täiesti ebatöised (mehed, söök, kingitus, tulevane üritus.. ee, veel midagi?). Sain nüüd ühe enda jaoks olulise asja tehtud. Nüüd oleks vaja tegeleda ka töö asjadega. Ja näib…

.. passi järgi Lotta 00

Mind üritatakse nüüd tööga ära tappa vist. Vähemalt mõjuvad igasugused tähtajad mulle inspireerivalt. Nii, kui mingi asjaga kiire on, siis hakkavad ka teised asjad sujuma. Seni, kuni nende asjadega maa_ja_ilm aega on, ei suuda ma end mõnipäev kohe üldse sundida nendega tegelema. Nagu täna, sain teadlikuks faktist, et kibekiiresti on vaja sada asja valmis saada,…

Ideeliselt saaks vist kogu kupatuse siia üle kolida, õigete kuupäevadega ja puha. Aga kas see väärt seda vaeva on, on hoopis iseasi. Pigem säilitaks tolle eelmise (hetkel veel praegune ka) sealsamas, nii nagu ta on. Aga olen kuulnud, et pika vaikusperioodi peale ähvardatakse seal killimisega. Või säilitada oma topelt-identiteet ja linkida ühest teise ja vastupidi.…