Lugemispaus

Umbes 10 inimest päevas kõigist vastutulijatest käivad valel pool teed. Mõnikord suudan ma endale kindlaks jääda ja ootan, kuni vastutulija oma poolele kobib. Mõnikord kobin ise eest ära.

Täna tuli mulle vastu tuvi. Ja asi läks täitsa tangoks.. Astun mina vasakule, astub tuvi paremale.. mina paremale tuvi vasakule.. oeh, läks aega, aga mööda me siiski saime üksteisest. Pärast tükk aega ajas mind naerma see, kuidas tuvi vaatas ülespoole, mõeldes ilmselt sama, mida mina iga päev nende vastutulijatega kohtudes, kes õigel ajal ümber ei reastu. Tegelt oli tuvi ka valel pool teed. Oma viga siis eks.

Kuna täna sai mandariinis söömas käidud, siis on kaks päeva õhtusöögiga muretu. Neil on nii suured portsud, et ma saan seda veel kaks päeva süüa. Loodan, et mingit karmi haigust sealt ei saa. See ei olnud üldse mitte ammu, kui (vist) Tartus mingid haigusjuhtumid paanikat tekitasid.

Aga mis teha, kui juba nädal aega (või isegi kaks) üritatakse mind sinna sööma kutsuda, eesmärgiga tagastada “stuudio” võtmed. Ja söök oli ikka väga hea ka. Ma pean nüüd jälle üritama unustada selle toidu headuse, muidu tahan sinna üsna varsti tagasi minna. Aga no ma ei ole nii rikas, et iga päev süüa:P (söömisega [pidasin silmas lõunatamist] on see jama, et kui üks päev sööd, siis tahad järgmisel päeval jälle)

Tänane päevaplaan on osaliselt täidetud. Nüüd jääb veel üle natuke värvimisega tegeleda ja ongi vajalikud asjad tehtud ja saab jälle “Relvis Mehed” ette võtta.

Ja kui värvimine õnnestub, viin kogu oma raha mehele, kellele raha meeldib:P

LISA: Täna värvimine ei õnnestunud (plaanid ei peagi ju täituma), üritan homme uuesti.

0

0