Plaanid? Tänan, ei!

Sai jällegi tõestatud fakt, et plaanid ei ole täitumiseks mõeldud.

Või kui üldse plaane teha, siis mitte erilise lootusega, et need täide läheksid.

Eile [loe: reedel] sai koostatud plaan: kõigepealt Rockstars (väiksed söögid ja odavad õlled) ja siis Kolumbusesse Jääboilerile. Oligi kogu plaan. Kohad kus me reedel EI jõudnud, olid Rockstars ja Kolumbus. Küll aga jõudsime BBC-sse (kus saime vist selle baari esimese söögi testitud) ja kus lugesime veidraid naisteajakirju (kas pubekatel on tõesti raha, et sellist saasta osta??!),

BBC-s tekkis plaan minna edasi RockCafesse, kus pidi No Big Silence´i kontsert toimuma. See plaan läks ka mingil hetkel vett vedama (peale väikest kontorikonjakit, kus selgus, et üks tibin hoopis koju minemas, kuna varahommikusele sünnipäevale vaja järgmisel päeval minna).

Järgmisel hetkel mäletan juba end astumas sisse kodubaari Woodstocki. Leidsime kohe ka vaba diivani.

Woodstock kujunes jällegi heaks valikuks. Sõpru kogunes sinna üsna palju ja ka mittesõpru, kes suhelda soovisid. Saime ka külalisteraamatuga tuttavaks. Blogisime sinna hoolega.

Mingil hetkel hakkas silma üks Amigost leitud tuttav. Kuna me päris kindlad tema isikus polnud, siis hüüdsime lihtsalt seda nime, mis meie andmetel tema oma pidi olema. Ja kuna ta reageeris sellele, siis järelikult oli õige tüüp. Millegipärast tuli ta sõber meilt küsima, et kas me oleme ajakirjanikud. Ometigi oli tüübile varem antud visitkade peal ametinimetused olemas.

Ühed tüübid istusid terve õhtu meie lähedal akna all, nagu teatris. Jälgisid ümbrust ja meid. Lõpuks julges üks neist ka meiega rääkima tulla. Küsiti, et kas muusikaga tegelete, miks me siin käime ja millal me esimest korda sinna sattusime ja miks. Hakkas ennastki huvitama, et kuidas ma sinna sattusin. Ilmselt venna ja tema sõprade kaudu, on mul ähmaselt meeles.

Teel koju nägime hansapangas lendavat raha. Aitasime kokku korjata. Kui teenustasu mainiti, läks rahaomanik närvi ja ei saanud kohe üldse naljast aru. Oma viga. Tal niigi vedas, et mingid pätid tal seda kümmet kilo “üles korjata” ei aidanud. Ja sealt tuli veel küsimus, et ega me kunstnikud pole.

Et siis ühe õhtu jooksul said meist ajakirjanikud/muusikud/kunstnikud.

Aga selle muusikaküsimuse peale mängisime ka musta-ja-valge koera ära:)

Täna juhtus nagu eilegi. Planeeritud oli: shoppamine, küpsetamine (ok, see isegi õnnestus, aga hoopis mujal, kui planeeritud ja tegelikult asendus küpsetamisplaan ka naabrite juurde söömaminemise plaaniga, aga sinna me ka ei jõudnud. Ja mingit sauna mainiti ka veel, kuhu me ei jõudnud.) ja Genialistide kontsert (vähemalt minul). Lõpuks me ainult küpsetasime. Aga noh, mul oli ikka täna hommikul nii halb olla, et kontserdile ma poleks ilmselt ka kaaslaste leidmisel läinud. Taastumine võtab ikka aega veidi ju.

Pärast tänast külaskäiku on mul jälle mitme nädala jagu lugemist. Ja loomulikult Pratchettit. Eilsega koos kolm tükki. Nii, et lähiajal pole mul enam aega ei magada, blogida ega ka väljas käia. Töölt ma vist siiski vabaks end ei võta.

Hmm.. ja üks plaan on mul järgmiseks nädalaks.. tea kas õnnestub..?

LISA: Tundub, et sattusime ühe asjaosalisega koos blogima, öösel kella kolme paiku. Et kes eelistab teist sõnastust kogu asjale siis: http://sisalik.blogspot.com/2004/11/nn-vaba-aeg.html


Posted

in

by

Tags: