Paluks mingeid nippe, kuidas kinniste silmadega tööd teha või siis kuidas silmi lahti saada. Kohvi joomisega saan veel hakkama, mööda vast ei kalla midagi. Peaks proovima ripsmeid teibiga pea külge kinnitada.. oih, sellega seoses meenus mingi film, kus Mel Gibsonil olid silmad niiviisi kinni teibitud. Pilgutamisest oli asi kaugel ja tundus, et ta eriti seda…

Kontsert (Kärt Johanson ja Robert Jürjendal – viimane neist venna kitarritreener) oli super. No kohe nii lahe, et kui ma oleksin saanud sinna kutsuda inimese, keda ma tahtsin, aga asjaolude hea/halva kokkulangemise tõttu ei saanud, kutsuda, oleks “tähtsate inimsuhete säilitamise päev” täiesti korda läinud. Sest sellise asja peale sa lihtsalt pead sulama:) Samas, inimsuhted õnnestusid…

Mh, kogu põdemine ja planeerimine ilmaasjata. Ta nagu oleks teadnud, et ma tegelikult ei taha sinna täna minna ja jäi haigeks. Ja nagu kokkulepitult on veel mitmed inimesed mingi tõve külge saanud. Aga ma ikka leidsin veel mõned terved sõbrad, kelle kontserdile kaasa sebisin. Kahest piletist on nüüdseks saanud kokku kuus ja ma leidsin neile…

Eile toodi meile siia üks Kalevi kommikalender. Täna võtsime selle karbi siis ette. Sinna peale oli kirjutatud “24 suussulavat kompvekki”.Aga 24 päeva me oodata ei viitsi. Tegime karbi lahti ja valasime kommid välja. Haarasin endale sealt mõned sellised, mis kenasti hammaste külge kleepuvad ja siis meenus ka see, et täna õhtul vaja hambatohtri juurde minna.…

1.57 AM sain raamatu läbi. Üsna täpselt ennustatud, või mis.Seda, et hommikul raske ärgata on, võin ma muidugi ennustada iga päev. Loe või ära loe. Muidugi uneajast sõltuvalt võib ärkamine mõnikord veel raskem või lausa võimatu olla. Nii, ammu pole horoskoope kajastama sattunud. Viimane aeg see viga parandada ja skorpionitele teada anda, mis ees ootamas.Sloleht…

Kui ma nüüd kolima peaks hakkama, siis saab see mul olema juba seitsmes elukoht siin (Tallinnas) elatud kaheksa aasta jooksul. Võiks arvata, et mul ei ole püsivust. Ja nii ongi tegelt. Töökohti pole mul ka palju vähem olnud:) Ja ma ei saa vist prioriteediks seada hetkel seda, et mulle kohutavalt meeldib üksi elada ja kõigist…

Eilse kinoseansi ajal oli tulnud kaks kõnet. Õde ja vend olid helistanud pooletunnise vahega. Esimene mõte oli, et midagi on kellegagi juhtunud. Venna sain telefonilt kätte – tahtis teada, kuidas filmi alla subtiitreid lisada. Sai vist siiski ise hakkama:) Õe telefon oli kella 10-st juba väljas, uneaeg ilmselt, ja ema ei osanud ka midagi muud…

Kauaplaanitud raske üleanne on nüüd täidetud. Sain korteri taarast tühjaks. Jippiiii!! Seda oli rohkem, kui ma arvasin. Ja kõvasti rohkem, kui autojuhist abiline arvas.. isegi veidi piinlik hakkas. Üldiselt kogu see ettevõtmine oli lõbus ja positiivne. Sellest kohe ka lähemalt. Aga kogu asja juures oli üks negatiivne (mis olenevalt vaatenurgast võib olla ka positiivne) intsident…

..lubatud plakat. * eelmise kampaania plakatit ja tekkelugu saab näha siin 00

Linnulaul kõrvaklappides tekitas segaseid tundeid. Kord tundus, et kevad on käes ja järgmisel hetkel läks lindude lärm juba dzungli tasemele (mitte, et ma dzunglis käinud oleks). Aga muidu väga positiivne. Päris lahe oleks, kui lumehanges teed rajades selline asi kõrvaklappides mängiks. Aga sel juhul vaadataks mind vist, kui hullumeelset, sest asjade sellise koosluse juures ei…

Ja neid sinikaid hakkab nüüd siis igal nädalal tekkima või..? Eelmise päritolu ma tuvastada ei suutnud, aga see üleeilne polnud isegi mitte libe tee. Küll aga oli konarlik ja külmunud muld väga valus maandumisplats. Ja kui käed on parajasti asjadega koormatud, siis ei saa seda maandumist ka eriti pehmendada. Nüüd on mul kaks sinist põlve.…