Käisin täna tibinatega shoppamas. Ma jõudsin tegelikult umbes nelja poodi. Kolmandas raiskasin kogu raha ära ja kõik mu ülejäänud plaanid on nüüd pekkis. Ei mingeid raamatuid see kuu. Ega ka muid asju. Aga ma olen oma ostust nii sillas ja ei jõua ära oodata, et saaks juba katsetama minna. Kodus natuke testisin. Lükkasin vaibad eemale…

ja nii ta läks mere taha.. 00

ootan rohelist.. 00

Kukkumise kunst võib täitsa marjaks kuluda. Joodikud saavad sellega muidugi ka õppimata hakkama, sest põhiline on lasta end lõdvaks ja võimalikult sujuvalt saavutada kontakt maaga. Ja seda suudavad kõige paremini purjus inimesed, kes ei jaga maast-ega-ilmast (siinkohal meenub mulle jällegi see metaxa üritus, kus mul õnnestus suuremaid traumasid vältides päris mitu korda kukkuda). Aga kuna…

..aga mitte eriti kõrgelt… Kaks tundi lõunal käimist mõjus nii, et enam ei taha üldse mitte midagi teha. Kui hommikul ei olnud üldse reede tunnet, siis praegu on seda ülearugi.Kaks sõpra, keda ammu näinud polnud, sai üle vaadatud. Üks neist oli juba jõudnud tellida supi, aga ta ei söönud seda. Ütles, et liiga piprane. Ja…

bloog rsk!! ehmatas mind praegu..kogu see pikk möla, mis ma hetk tagasi kirjutasin..ja publish peale öeldakse suurelt ja punaselt “there were errors..“karmid naljad, mul käed nüüd värisevad.. ja ma ei teagi, kas see on nali või mitte.. 00

Koridoris polegi enam põrandat. Kontorisse saame mööda lauajuppe kõndides. Vist on hea, et meil siin kõik suhteliselt keskmist kasvu on. Aga hetk tagasi toimus juba esimene kukkumine. Üllatus üllatus, lauad on lahtiselt. Tolm on leidnud tee kontorisse ja mul on tunne, nagu oleks mu kõrigi vaikselt tsementeeruma hakanud. Ja ähvardatakse, et suurem tolm on alles…

Mul ei saa kohe üldse raha olla. Isegi seda raha, mis ma olen tegelikult ammu ootel olnud asjadele ära planeerinud. Kui see raha lõpuks olemas on, sean mina jälle nagu muuseas sammud raamatu poodi, ja ongi mul nüüd kotis Orikvana. Hakake juba järjekordi moodustama;)Rohkem ma sel kuul raamatuid ei osta!****Hetk tagasi tekkis idee. Et mitte…

Üleeile kuulsime me, kuidas päike loojus. Siis kui hümni saatel lippu langetati. Mulle tundub, et ma ei olegi kunagi varem täpselt päikese loojumise hetkel vanalinna lähedale sattunud. Päris ilus oli. Just see päikese osa.****Meie töömaja koridor muutub iga päevaga koledamaks. Nagu ehitusel töötaks. Lagesid pole enam, seinad on krohvist puhtaks kraabitud ja ilgem kolistamine ja…

Minu kevadväsimus jõudis vist täna hommikul kohale. Siis on vist väike lootus, et ka kevad ise varsti siin on.Uni on..ull uni on.. Eile võtsime väiksed siidrid (mina: “ma võtan siis ka siidri. üks väike Rock palun.. “), ostsime suppi, ketshupit, triibulisi sokke, omajooke, palsamit, ütlesime M. Sanderile tere (vaikselt, ma ei usu, et ta kuulis),…

Vestlusel käidud. See läks minu meelest üllatavalt hästi. Kui välja arvata see, et me ei jõudnud tegelikult kokkuleppele. Aga vähemalt pole seda ootamist ja lootmist. Kõik sai kohe selgeks räägitud. Tundus, et neil oli isegi natuke kahju, et minu nõudmised suuremad olid, kui nad pakkuda tahtsid.Kui mulle pakutakse üsna sama palka mis praegu, aga tööl…