Avastasin end mõtlemast, kuidas mulle kohe üldse ei meeldi, kui küsitakse, “kuidas sul läheb?”. Mõnikord tuleb mul see “hästi, tänan küsimast” välja, aga enamalt jaolt ujub pinnale minu ausameelsus, ja see ei lase mul sellele, tihtipeale vaid viisakusest küsitud, küsimusele lühidalt ja tavaks saanud kombel vastata. Ikka on vaja täpselt nii öelda nagu asjad on.…

20. juuni 2005, 12:17, Horvaatia kämping 00

No nii ei ole võimalik magama jääda. Rõdu uks on lahti, aga soe õhk seisab järjekindlalt paigal. Nagu seisavad paigal mõtted, mis lisaks palavusele ei lase uinuda. Ei aita ka Keanu kombel “free my mind” korrutamine. Nad ujuvad hetkega tagasi.Optimism hakkab mind vaikselt maha jätma. Teadagi, päikese süü. Mõtlen küll, et peaks ikka suhtuma asjasse…

16.juuni 2005, 21:39, Horvaatia 00

Lenny nähtud. Emotsioonid on natuke ebaselged. Et ühest küljest oli kontsert jube hea, teisest küljest, ega ma eriti midagi ei näinud. Videopilt oli pisike ja minu meelest suht halva kvaliteediga. Heli üle ei kurda. Isegi oma kaaslased kaotasin kõik viimseni ära ja üksi suitsetavate-joovate pubekate (üle 15 nad kindlasti ei olnud) läheduses tükkis vahepeal melanhoolsemate…

15.juuni 2005, 16:21, Veneetsia 00

Eile peale tööd väike kingashoping. Kolme poe peale leidsin päris mitu paari kenasid kingi ja ühed neist ka valisin ja asendasin ka kohe jalas olnud kingadega. Mul pole vist aastaid nii madalaid kingi olnud. Aga see nagu ei härinudki mind, pigem häiris see, et koju jõudes hakkasid suured varbad enda olemasolust märku andma. Ja ma…

16.juuni 2005, 21:01, Horvaatia 00

Käisin ikkagi kolleegidega grillimas. Ei olnudki nii hull, kui kartsin. Söögi-joogivalik oli õnnestunud. Kohe kahju, et ei jaksanud rohkem. Sporti tegime ka. Natuke petanque´i ja natuke kroketit. Kroketis tegin oma paarimehega isegi teistele korra pähe. Pika puuga, võiks öelda, kuigi lõpus nad tulid meile üsna lähedale. Muidu sai tükk aega mängitud teises väljakuservas, teised kõik…

Mõned mõtted on sellised, mis tulevad kutsumata ja siis nad painavad sind seni, kuni sa ka teised inimesed nende mõtete mõjul hulluks ajad ja tagajärjeks on see, et sa pole enam seltskonnas teretulnud ja sinu algselt paranoilisena tundunud mõtted saavadki tõeks. Ja edasi läheb kõik ainult hullemaks. Lihtsalt selline väike positiivne sissejuhatus päevale. See päev…

Päeval väike mereäärne lõuna-piknik. Salat, pirukad ja maasikad. Täitsa mõnus. Ja siis tagasi palavasse kontorisse, kus hingamine õhupuuduse tõttu nullilähedane. Sealt vist ka see hilisem peavalu, mis aina süveneb ja on ka väikse palaviku endale appi võtnud mind kiusama. Aga õhtune tammsaarepargi piknik roosa veini, kommide ja juustupulkadega oli tore. Seltskond oli ka tore. Kuigi…