Avastasin end mõtlemast, kuidas mulle kohe üldse ei meeldi, kui küsitakse, “kuidas sul läheb?”. Mõnikord tuleb mul see “hästi, tänan küsimast” välja, aga enamalt jaolt ujub pinnale minu ausameelsus, ja see ei lase mul sellele, tihtipeale vaid viisakusest küsitud, küsimusele lühidalt ja tavaks saanud kombel vastata. Ikka on vaja täpselt nii öelda nagu asjad on. Vastavalt siis, kummale poole parasjagu olukord kaldub. Kui pooleks, siis läheb “keskmiselt”. Ja kui peaks halvasti minema, teeb asja hulluks see, et ma suudan vastusega peaaegu et samasse lausesse lisada ka põhjused, miks just halvasti läheb. Sellepärast see küsimus ei meeldigi. See paneb mind südant puistama inimestele, kellele tegelikult ei plaaninud ja ei tahagi südant puistata. Ka pinnapealselt mitte. Pean ikka selle valetamise kunsti ära õppima. Seniks aga küsin ka teistelt sama küsimust. Jutujätkuks või nii:P Või peaks inglaste kombel vastama küsimusele küsimusega? How do you do or smth?

0

0