Eile peale tööd väike kingashoping. Kolme poe peale leidsin päris mitu paari kenasid kingi ja ühed neist ka valisin ja asendasin ka kohe jalas olnud kingadega. Mul pole vist aastaid nii madalaid kingi olnud. Aga see nagu ei härinudki mind, pigem häiris see, et koju jõudes hakkasid suured varbad enda olemasolust märku andma. Ja ma rumala peaga arvasin, et peaks ikka täna veel harjutama varbaid nende kingadega. Kojusaamisega võib nüüd küll probleem tekkida.
Eile vaatasime ka reisiseltskonnaga kõik pildid koos üle. Istusime texases, muuhulgas jätsime sinna ühe cv. Tundus, et nad ise ka ei tea, et neil seal tööpakkumine seina peal on. Ja ära nad seda ka ei korjanud. Noh, näis.
Koduteel tegi üks seltskonnas viibinu jube äkilise manöövri, tsau-pakaa, ja läinud ta oligi. Nägi väga põgenemise moodi välja. Jäime kolmekesi järele vaatama, et mõh? Aga jah, kaua selle puhkusega ikka viivitada, mida rutem alustada, seda rutem ka läbi saab.. loodetavasti.
