Georgil on kombeks peitu pugeda, kui ta fotograafi huviorbiiti satub. Samas, talle jubedalt meeldib pildile jääda. Edev tüüp. 00

Jätkuvalt olen jaatava ellusuhtumise pooldaja ja üritan meeles pidada, et oma sisetunne on siiski see kõige õigem.Muidugi on alati võimalus, et kõik võib pekki minna. Aga ei pruugi ju. 00

17. juuni 2005, 18:50, Horvaatia 00

Uus Potteri raamat ei tekitanudki väidetavalt ostubuumi. Aga kõik raamatud osteti ära.Huvitav, milles see buum täpsemalt seisneb üldse? Kas buum on siis, kui nõudlus ületab pakkumise? Või tähendab see lihtsalt tormijooksuga kaupluse vallutamist? Või mõlemat korraga? Või midagi muud?Eestlased siis on vist lihtsalt nii rahulikud tüübid, et ei hakka mingi 586 raamatu pärast tormi jooksma,…

Mul on kole tahtmine maailma parandada. Enda isiklikku maailma. Kuigi teiste omi on küll alati lihtsam parandada. Teoreetiliselt. Teoreetiliselt on ju kõik võimalik ja kõik, peale parandatava maailma omaniku, teavad alati paremini, kuidas seda teha.Aga kui oled ise enda pisikese maailma lõhkumisega hakkama saanud, siis peaks seda vist ise ka lappima. Või oodata, kuni ise…

17. juuni 2005, 19:12, Horvaatia 00

Hommik algas komplimendiga minu jalgade pihta. Samas, ilu pidi ju vaataja silmades olema nii, et kui mulle ütleb tüüp tänavalt, “vaata need on nüüd küll ilusad jalad” (tüüp oli selline keskealine, kiletkotiga ja võis olla ka tiba vindine, jäi mind nähes seisma ja pärast tahtis veel kaasa tulla ja eesti naiste ilust rääkida), siis ma…

21. juuni 2005, 20:18, Horvaatia, Dubrovnik 00

Minu meelekindlus on sama püsiv, kui esimene lumi.Alguses olen kurb, siis kuri, siis mõtlen, tühja kah, las minna, ja juba järgmisel hetkel olen jälle küünte ja hammastega eelmistes mõtetes kinni ja kõik eelmised otsused lendavad prügikasti. Ja nii mitu korda päevas. Võibolla peaks kulli ja kirja viskama.. …Open to everything happy and sadSeeing the good…

Ma ei saa aru, miks see madu mu peale nii tige oli. Hammustas mind ja ei kavatsenudki lahti lasta. Tundus, et tal vaid üks eesmärk. Nii kaua mind enda hammaste vahel hoida, kuni ma kustun. Ja ega sellest vist palju puudu ei olnud. Õnneks ärkasin üles. Äratuskella olin loomulikult õhtul unustanud. Ja üks väike ämblik…

16. juuni 2005, 21:39, Horvaatia 00