Lenny nähtud. Emotsioonid on natuke ebaselged. Et ühest küljest oli kontsert jube hea, teisest küljest, ega ma eriti midagi ei näinud. Videopilt oli pisike ja minu meelest suht halva kvaliteediga. Heli üle ei kurda. Isegi oma kaaslased kaotasin kõik viimseni ära ja üksi suitsetavate-joovate pubekate (üle 15 nad kindlasti ei olnud) läheduses tükkis vahepeal melanhoolsemate lugude ajal lausa masendus peale ja mõtlesin isegi lahkumisele. Siis aga hakkas Lenny rokkima ja jälle oli hea olla.
Peale kontserti leidsin nad kõik jälle üles. Mu väike vend oli täitsa purjakil ja üritas oma Lenny piletit maha müüa. Alates sajast kroonist lõpetades viiekümne sendiga. Ei õnnestunud siiski. Enne kontserti piletimüüjaid oli ka massiliselt kohal. Sujuvalt sai kolmesajast eegust kakssada.
Peale kontserti oleksin peaagu läinud ka edasi chillima, aga kuidagi suutsin seltskonnast jälle eralduda ja kodu tundus ka sellisel kellaajal juba suht atraktiivne.
****
Täna väike uisutiir. Piritale. Sisaliku slepis. Ilma temata vist seisaksid mu uisud suhteliselt puutumatuna. Jälle jõudsime kenasti sihtpunkti. Ja kohe sai ka meri testitud. Ja mere ääres maasikate söömine on juba traditsiooniks saamas. Vetikad olid rõvedad aga ujuda oli mõnus. Kuigi, igatsen taga seda sinist ja soolast vett.
Hiljem sai veel natuke shopatud ja nüüd põeme me jäätise üledoosi. Ja üks tibi peab veel siidrisena koju rullima hakkama. Eks näis, kui ta homme veel blogib, siis järelikult jäi ellu:)
Taevasse on ilmunud üks suur putukas. Juba tükk aega tiirutab ta seal, kaaslasteks veel väiksemad putukad. Suur putukas vist kuulub dirizaablite liiki, väiksemad põrnikad on miskit langevarju tüüpi. Need, kes maa peale ei taha kuidagi kukkuda vaid muudkui tiirutavad õhus. Ja koju ei märka nad kuidagi minna.
__________________________
*ebaselge kuulmise tõttu sai Lenny omale ajutiselt uue nime.