Täna hommikul on kõik kuidagi väsinud ja üldse ei ole kiiret mäele nagu eelmisel kahel päeval. Vist hakkab tekkima tunne, et küll me jõuame, veel mitu päeva siin olla – tegelikult vaid neli mäepäeva koos tänasega on veel. Ja muidugi see, et kõik kohad valusad on, ei aita asjale kaasa. Mõtlesin, et võtan täna rahulikult. Harjutan kandivahetust sellel kodujuure sinisel rajal.
Saapad on juba jalas, ja kohe ongi minek. Spordipäev ootab.
