Turbotigu


spordipäev

Külalised tulid täna vara. Ja vara lahkusid ka. Vähemalt osad. Räägiti lahkumisest muidugi juba tükk aega enne, kui asi teoks sai.

Täna tekkis mõte lisaks kitarrimängule ka wii sporti proovida. Kõigepeallt harjutasid mõned tennist ja golfi, ja kui osad lahkusid, siis võtsime boksimise ette. Noja siis läks tõsiseks spordipäevaks. Sõber, kes bussile pidi veel minema, oli üsna hädas oma läbimärjaks higistatud t-särgiga. Kahjuks minu riidekapis tema mõõtu riideid pole, et oleks saanud talle asendussärki pakkuda:)
Boksi puhul jäi arusaamatuks, mis seal oluline on täpselt. Kuna me kahe mängijaga korraga ei saanud mängida (pold kahte vajalikku pulti ja ka tuba oleks kitsaks läinud – ma pidin niigi koguaeg sõpra korrale kutsuma, et ta telekast natuke kaugemale tuleks, pidevalt oli hirm, et telekas saab kohe oma osa..), siis kordamööda me boksisime ja mina võitsin koguaeg, sõber aga sai enamus kordi pähe. Mulle tundus küll, et me suht samamoodi seal teleka ees taidlesime. Ühe korra sain ka mina pähe, aga see oli vist see kord, kui ma korraks võtsin poole pealt selle mängu üle ja suurem kahju oli juba tehtud.

Aga ma siin täitsa mõtlen, et boksimist võiks teinekord proovida sportimise eesmärgil. Kuigi kahekesi on see lõbusam – isegi kui ei saa omavahel boksida, on uskumatult lõbus jälgida  seda, kes parajasti teleka ees vehkleb. Ja mis viga kakelda, kui ise haiget ei saa.

Tegelikult ma suure osa õhtust maadlesin arvutiprobleemiga. Hääl kadus arvutil kuskile ära. Ma muudkui otsisin draivereid ja üritasin asja korda saada, aga ei miskit. Lõpuks panin pildi telekasse, et kontrollida, kas nii toimib ja oligi hääl tagasi. Kas siis juhtme lisamine-eemaldamine miskit kontakti mõjutas.. igatahes peale juhtme eemaldamist tuleb ka arvutist otse hääl ja ei pea tingimata teleka külge olema ühendatud. Üks mure jälle vähem:)

Ja ma ei suuda kuidagi harjuda mõttega, et mul on homme tööpäev…