Peale mõningast pausi tulin lõpuks paariks päevaks maale. Nüüd on jälle nii kahju siit ära tulla, sest üks kass ju ainult süles mul elabki. Ta vist pole ka veel nii pikkade pausidega harjunud ja kuigi ma pole veel unustanud, kui vähe talle linnaelu meeldis, kaalun ma jälle seda mõtet, et tooks kassi linna. Aga samas ma muidugi tean, et ilmselt hea mõte see pole. Kui mu kass ometi rääkima õpiks, ma küsiks, mis ta sellest plaanist arvab. Praegu ma võin talt küsida ju küll, aga ta ei vasta. Nurrub ainult.
Kui veel kassidest rääkida, siis ma olen lõpuks oma kassi ära dresseerinud – nimelt on talle kammimine jubedalt meeldima hakanud ja kui ta harja näeb või kui ma patsutan diivani otsale, kus tema n.ö. juuksuritool asub, siis ta on kohe krapsi sellel diivaniotsal. Muidu võid teda kutsuda ja meelitada millega iganes, aga ainult kamm on see, mille peale ta kohe liigutab. Täna oli isegi natuke nõus mulle poseerima seal diivani otsal.
Maal sai natuke trenni ka teha – terve hoovitäis lund vajas kühveldamist. Ja õnneks sai peale lumekoristust sauna ka, muidu oleks mu selg vist kõvasti rohkem tunda andnud. Ma olen oma haigeolemise tõttu jõusaalist kõrvale hoidnud ja see annab tunda küll, aga nüüd peaks selle jälle käsile võtma. Kuigi mulle tundub, et mul on koguaeg aega liiga vähe. Mis ma veel siis teeksin, kui tööl peaks käima:) Aga ma olen nüüd üritanud vähemalt varem ärkama hakata. Esimesed kuu aega ma magasin vist koguaeg lõunani ja ma ei uskunud, et ma seda kunagi ütlen, aga mul sai vist lõunani magamisest isu täis lõpuks. Eile oli küll erand, vist oli väsimus suur, aga üldiselt olen ikka üritanud viimasel ajal varem ärgata, et rohkem asju päeval teha jõuaks.
Natuke rohkem, kui kuu aja pärast hakkab ametlikult kevad. Ja ma sain lõpuks omale uued saapad, mis ei libise nii hullusti. Eks need vanad olid tegelt üsna läbi ka, ma lihtsalt arvasin, et ega ma töötuna selliseid kulutusi teha saa ja pean üritama nendega ülejäänud talve veel vastu pidada. Aga sattusin õega ükspäev poodi ja leidsin ühed täitsa kobedad allahinnatud saapad. Mul nii hea meel selle ostu üle. Saab viimased talvekuud kõndida ilma pideva kukkumisohuta ja loodetavasti lögase ilmaga need ei lase ka vett läbi. Muidu ei jõua seda kevadet kohe ära oodata, lumest on ikka kopp ees küll.
Nii, ja vahepeal oli siis sõbrapäev ka. Mille ma põhimõtteliselt veetsin üksi, sest õhtuks tehtud plaanid tühistati. Aga see eest tehti mulle päev varem kreembrüleed. See oli nii armas noh, et ma kohe ei saa seda endale hoida. Muidu oli meil plaan minna Chicagosse kreembrüleed sööma, seal on see tõeliselt hea. Nüüd ma tean, et ei peagi tingimata Chicagosse minema, sest ma tean kedagi, kes kreembrüleed teha oskab:) Ise ma kahjuks seda teha ei saa, sest ahju mul kodus endiselt pole. Vahepeal pakuti küll ühte pisikest ahju mulle, aga ma ei suutnud sellele oma köögis kohta leida ja loobusin.