Vahepeal ajas see töötuna koduspassimine ajaarvamise täitsa sassi. Veebruari alguses rääkisin muudkui, kuidas ma lähen õe lapse sünnale veebruari teisel nädalavahetusel, mis siis, et sünna ise toimub alles 23. veebruaril. Alles siis, kui hakkasin kalendrisse märkmeid tegema, sain aru, et ma olen oma plaanidega ajast kõvasti ees. Ja lisaks ma ei jõudnudki tookord maale kah. Nüüd on jälle pikk paus tulnud sisse ja pean kiiremas korras kassidele nägu näitama minema. Loodan, et auto ikka läheb käima. Ja kui ei lähe, eks siis tuleb akut jälle laadida natuke.
Ega siin kodus istudes pole ka millestki blogida eriti. Põhiline aeg möödub mul oma projektidega, cv-de saatmisega, facebooki/msn-i chattidega, teiste blogide lugemisega ja teleka kuulamisega. Ahjaa, vahepeal mängin facebookis pokkerit ka. Kahju, et ma seda miljonit rahas välja võtta ei saa, mis ma pokkeriga teeninud olen. Pokker on küll nii selgeks saanud, et võiks ju raha peale mängida, kui oleks sellist algkapitali, mida poleks kahju kaotada. Sest noh, oskusi võib ju olla, aga häid kaarte see ei garanteeri.
Õnneks saab ikka vahel õues ka käia, sest muidu ma jääks nälga, kui aegajalt külmkapi sisu ei täiendaks. Ja siis veel käigud töövestlustele (neid on harva) ja arsti juurde, sest ma pole oma köhast ikka veel lahti saanud.
Tööotsingutega on endiselt lood kehvad. Täna saatsin ise ühe arupärimise selle kohta, et kas neil on ehk otsus tehtud ja mis värk selle proovitööga üldse oli. Ei kavatse lasta end ära kasutada tasuta tööjõuna. Üks firma on veel, kust pole peale proovitöö saatmist midagi kuulda. Ja osad firmad ei suvatse üldse cv-le reageerida või siis on nad aegalsed, kes teab. Ega ma sellisesse kohta tööle tahagi, kus ei olda nii palju viisakad, et äraütlev vastuski saata.
Eelmisest töökohast sain lõpuks ometi oma viimased rahad kätte. Vedas, et ei pidanud minema kuskile bürokraatiaga maadlema.
Selline rahulik elu.
