Ei tohi ikka naabreid kiita liialt ja ei tohi liiga avalikult kuulutada, kui hea on reedeti spordiklubis käia. Nagu oleksin ära sõnunud – naabrid otsustasid kohe rohkem pidutsema hakata ja läinud reedel oli spordiklubi täitsa rahvast täis.
Loodetavasti on ohutu mainida seda, et ma avastasin enda jaoks hiljuti raadio:) Ma nimelt pole iial suur raadiosõber olnud. Autos kuulan alati oma plaate. Ma ei suuda kuulata raadioreklaame ja veel vähem suudan ma mingeid jutusaateid raadiost kuulata. Lisaks muidugi ei saa ma raadiost ju ise lugusid valida ja ma tahan, et mul oleks võimalus ise valida lugusid. Võimalik, et mind on õnnistatud dj geeniga, sest mul on alati ka teiste autodes kaasreisijana olles kiusatus oma plaate maki sisse toppida. Ma ei tea, kas ma ei usalda kellegi teise muusikalist maitset või milles asi. Samas näiteks talvel Lätis käies avastasin enda jaoks ühe minu jaoks täiesti tundmatu bändi, mida ma nüüd pidevalt autos ja ka tööl kuulan. Moraal siis selles, et vahel võib lasta ikka teistel ka muusikat valida, võib enda jaoks midagi uut avastada:).
Kodus käib mul ka alati telekas taustaks, kas muusika kanal või mingi muu lemmik kanal, mida vahel silmanurgast piilun. Mulle lihtsalt meeldib taustamüra – s.t. müra all ma ei mõtle muidugi mingit kopsimist, puurimist või naabrite diskot. Aga päris vaikuses pole ma harjunud olema. See on vist lapsepõlvest külge jäänud – meie lindimakk oli pidevalt töös ja lindikogu oli isal päris võimas.
Aga muusikakanal ei ole parim valik raamatu lugemise kõrvale – kogu see vilkumine, mis silmanurgast paistab, segab lugemist. Muud kanalid lugemise kõrvale ammugi ei päde, sest siis hakkad kuulama, mis nad telekas räägivad ja siis juba vaatad ka poole silmaga ja siis ei tule lugemisest midagi välja. Seega otsustasin ühel päeval uurida, mida mu raadiopaketid sisaldavad. Ja minu suureks üllatuseks ei olnudki tegu vaid eesti raadiotega vaid leidsin hulga teema kanaleid. Praeguse seisuga on mul lemmikute listiks kaks reggae kanalit, mida ma vaheldumisi kuulan. Reklaame on siiani tulnud minimaalselt, vahel ei tule tunni aja jooksul vist ühtegi reklaami. Ja niisama lobisemist ma pole ka eriti täheldanud. Ainuke miinus on, et vahel vist katkeb neil mingi ühendus ja aegajalt saabub eetrisse vaikus. Aga siis saab vahepeal siis kanalit vahetada ja jälle probleem lahendatud.
Ja nüüd ma ei saa enam aru, kuidas ma varem ei taibanud telekast raadiot otsida. Aga ju siis ei olnud vajadus nii suur. Ega ma koguaeg ju nii lugemislainel pole ka olnud nagu viimasel ajal. Ja varem harrastasin ma üldse rohkem voodis lugemist enne magama minekut. Siis sobis vaikus ka taustaks
Kui veel muusikast rääkida, siis hetkel on üks mu suurimaid lemmikuid filmi Drive soundtrack. Ja kuna ma seda plaati töö kõrvale muudkui kuulasin, siis otsustasin nädalavahetusel, et vaataks lõpuks ka filmi ära. Täitsa muljetavaldav oli. Ja nii teistsugune – pole vist sellist filmi näinudki, kus peategelane nii vähe räägiks. Ta rääkis ainult siis, kui oli tõesti midagi öelda. Ehk siis mulle väga meeldis ka film lisaks filmi muusikale. Olen paari filmi puhul veel kogenud, et kui enne soundtracki kuulanud oled, siis filmi ajal on pidevalt sellised mõnusad äratundmishetked – eriti, kui tegu on heade lugudega.
See teema sai nüüd küll korralikult ära lahatud. Mul oli küll kiusatus veel paar teemat siia lisada, aga ma ei taha riskida sellega, et see postitus mul veel kolmeks päevaks pooleli jääb.
