Viimasel ajal on jälle teemadega kuidagi kehvasti, ei viitsi tõesti iga oma liigutust blogis kajastada ja kui vahel ka midagi kirjutamisväärset toimub, siis pole alati aega seda kirja panna ja hiljem pole enam meeles. Ja mul on kombeks ka mingist täiesti mõttetust asjast romaan kokku kirjutada:) Eks see ole ka üks põhjuseid, miks nii paljud neist pooleli jäävad.
Praeguse seisuga on mul siin 144 drafti, mida ma ilmselt kunagi ei avalda. Enamus neist on ilmselt lihtsalt pooleli jäänud ja nüüdseks ammu aegunud. Osad on vist enda tarbeks sahtlisse jäetud.
– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –
Eelmisest nädalast võiks mainida seda, et tülitasin ühel öösel oma ülemist naabrit. Saatsin talle kella 2 paiku öösel sms-i palvega bassi vähemaks keerata. Muidu on mul ikka nende uute ülemistega jubedalt vedanud, eriti kui ma võrdlen nende eelmistega, kes minimaalselt kolm korda nädalas pidutsesid ja üsna lärmakalt. Ja mingid ütlemised ja politsei kutsumised eriti ei aidanud. Väga ei tahagi neile uutele nende harvade ürituste puhul mingeid teateid saata, aga esimene kord saatsin tegelikult selle tõttu, et nende bass oli mind juba pikemat aega häirinud ja nagu ma eeldasin, ei olnud nad sellest läbikostvusest teadlikud. Ja nüüd on veel mõned üksikud korrad seal üleval kuuldavaid pidusid olnud, aga tööpäevadel pigem mitte. Ja kui see eelmine nädal välja arvata, siis polegi nagu olnud põhjust kaevata. Kui mul poleks too õhtu pea valutanud ja järgmine päev tööpäev, siis oleks vist isegi üritanud välja kannatada, kuigi seintest kostuv tümin on isegi ilma peavaluta väga häiriv, kui ise parajasti magada üritad.
Aga jah, mul on tõsiselt vedanud praegu üldse selle majarahvaga ka. 1 tõrvatilk muidugi on ka meepotis, aga see pole ka midagi väga hullu:)
Maja sai ka lõpuks korda, uus katus ja fassad. Nüüd saab jälle maja taga parkida ja ei pea pühapäeval varakult linna tormama, et muidu äkki ei jätku parkimiskohti.
Meie maja ees pargivad ka mõned vastasmaja elanikud. Kuigi meil on märgid väljas, et ainult meie maja KÜ lubadega. Ja kui muul ajal sellest polegi lugu, sest kohti on piisavalt, siis remondi ajal ajas ikka küll natuke närvi, et oma maja elanikel pole ruumi, sest võõrad on kõik kohad hõivanud. Tegelikult ei kadesta küll neid naabermajade autoomanikke, sest see tänav on ikka üsna kitsas ja kohti üle just ei ole.
Nii, et ma olen endiselt üliõnnelik, et ma peaaegu kaks aastat tagasi selle korteri leidsin:)
– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –
Reedel käisime trennis ja see käik osutus palju ägedamaks, kui kõik eelmised korrad. Esiteks on reedeti saal üsna tühi ja mulle jubedalt meeldib, kui on vähe rahvast. See ei käi ainult jõusaali kohta. Ma juba kutsun ennast privaatsusefriigiks, arvestades kuidas ma rahvamassidest eemale tahan alati hoida ja kuidas ma isegi oma töölauda teistele liiga lähedale ei taha:) Aga spordiklubis on kuidagi veel eriti vastik, kui pead riietusruumi kitsastes oludes seda küünarnuki tunnet taluma. Lisaks on viimased korrad sattunud meie kapiritta mingisugused imelikud tibid, kes kohe silmnähtavalt jõllitavad. Täiesti arusaamatu. Ja siis on mul veel oma “lemmikud”, kellest üks saunalaval leili ei luba visata (aga alumisele reale ka ei istu) ja teine peegli ees ennast imetlemas käib. Ja selleks ei pea jõllitaja olema, et märgata sellist asja.
Aga ägedast trennist siis. Nimelt, kui olime oma tunni seal masinate peal vehelnud, siis otsustasime minna alla korrusele natuke veel kõhulihaseid treenima minna ja siis veel proovida powerplate-i. Mina olin seal ka varem 2 korda käinud, aga kolleegi jaoks oli see uus teema. Ega minulgi kohe kõik meelde ei tulnud. Aga ootamatult astus üks treener ligi ja hakkas meid hoolega juhendama, kuidas masinat kasutada ja milliseid harjutusi teha. Saime täiesti küsimata tunniajase personaaltreeningu osaliseks. Niisiis tegime seekord tavapärase tunni asemel hoopis kaks tundi trenni ja uskumatult mõnus oli pärast ikka olla. Mitte ainult treeningust, aga nii positiivse meeleolu tekitas see, et niiviisi appi tuldi meile.
Praegu pole aega viimistleda seda postitust, ja targu pikemaks venitama ei hakka, kuigi ma suudaks seda:)
