Turbotigu


Everything happens for a reason

Ma olen juba tükk aega olnud külgetõmbeteooria austaja ja aina enam tundub, et tuleb uskuda ka ütlust, et asjad juhtuvad põhjusega. Või siis, et need kaks tegelikult on omavahel seotud.

See puudutab nüüd suures osas materiaalseid asju, kuid võin näiteks tuua selle, et ma olen juba mõnda aega ju halanud sel teemal, et mu telefon on sigaaeglane ja põdenud, et mis siis saab, kui ta otsad annab. Ja voila!, nüüd on mul uus telefon. Ja näiteks alles nädal tagasi rääkisin ma A.-le, et mul oleks riidekappi vaja, et saaks ka talle mõne riiuli riiete jaoks eraldada. Praegu on asjade paigutamine väikses korteris üsna keeruline ja mu pisike kummut mahutas vaevu mu enda riided ära, ei olnud mingit võimalust sinna ruumi juurde tekitada. Aga tasub vaid oma soovid sõnastada, kui juba soovid täituvad. Nimelt pakkus üks mu kunagine ühika toanaaber Facebooki vahendusel riidekappi ära andmiseks ja õnneks nägin ma seda kuulutust kohe ja reageerisin esimeste seas. Kuna öeldi, et saab see, kes esimesena kohale tuleb, siis orgunnisin ma omale kiirelt järgmiseks päevaks transpordi ja nüüd mul ongi riidekapp. Terve eilne päev kulus mööbeldamisele ja täna on ka natuke veel toimetamist seoses asjade ümber paigutamisega. Ja olgugi, et magamistuba sai nüüd veidi kitsam, on tegelikult nüüd üldpilt palju parem, sest enam ei vedele asjad põrandal ja kastide hunnikud ei riiva ka enam silma. Okei mõned kastid veel on mul veel riiuleid asendamas, aga need pole nii olulised.
Kapi ehitamise käigus sai korduvalt ka A.-le mainitud, et ta kapist välja tuleks:D

Selle transpordiga oli ka muidugi palju siblimist. Õel on suurem auto ja otsustasime sellega siis Türilt Haapsallu kapi järele sõita. Plaan oli see kapp esialgu Türile tuua ja siis otsida muid lahendusi selle Tallinnasse toimetamiseks.
Vahepeal tegime Raplas peatuse, kus õe sõbranna mainis, et võime tagasiteel kapi nende juurde jätta, et neil tihti pealinna asja ja autos ruumi on. Otsustasimegi siis nii teha. Aga jätsime vaid mõned pikemad tükid Raplasse – kuna mu autol üsna suur pagasiruum on, siis tundus, et mahutan need väiksemad jupid enda autosse ära ja õnnestustki. Kuna aga õe sõbranna mees oli öelnud, et minu autosse ilmselt mahuvad ka need suuremad ära, siis teel Tallinnasse ma läksin sealt uuesti läbi igaks juhuks, et prooviks vähemalt. Ja üsna napilt tõesti, aga ära nad mahtusid.
Kuna ma ei olnud seda peatust plaaninud, siis muidugi ma ei olnud valmistunud ja mingeid kinnitusvõimalusi mul polnud. Ringteedel pidi ilgelt ettevaatlik olema, et see kapp mulle õlga ei sõidaks. Üsna kodu lähedal oli küll juba tunne, et ega nad kaua enam paigal püsi, aga sain siiski koduni kenasti ja nagu öeldud, mul on nüüd lõpuks ometi riidekapp.

Tegelt see transpordi teema oli ka selle pealkirjaga seotud. Et olgugi, et ma lõpuks ikka enda auto peale kogu kapi mahutasin, siis ikkagi see peatus Raplas mängis olulist rolli. Nimelt õde alguses ei plaaninud ju peatuda, aga mina ikka soovitasin, et korraks ikka võib. Ja noh, oligi tekkinud uus transpordi võimalus täiesti plaaniväliselt. Ja kuigi seda võimalust me ei kasutanud, poleks ma ilma selle õe sõbranna mehe soovituseta üldse osanud arvata, et ma oma autosse võiks neid juppe proovida.
Seega, jah, asjad juhtuvad tõesti põhjusega. Eks mul on neid seoseid veel, aga ma päris kõiki asju üles lugema ei hakka.

Tegelikult olen ma ju korduvalt ka rääkinud sellest, et mul arvuti vajaks välja vahetamist, aga uue arvuti asemel on siiani lihtsalt vanaga hoopis probleeme olnud. Õigemini, ma ise tekitasin probleeme. Ma vist ei ole kirjutanud sellest, kuidas ma oma arvutisse veini kallasin ja siis arvuti lahti võtsin ja klaverit pesin? Igatahes, arvuti õnneks töötab endiselt samamoodi, lihtsalt mõned klahvid on sellises seisus, et neid saab küll kasutada, aga raskustega.
Aga siis kui keegi vajab arvuti lahti võtmisel ja klaveripesemisel abi, siis ma nüüd oskan seda, harjutasin kohe mitu korda. Võtsin oma eelmise, ca 10 aastat vana, arvuti ka lahti (sellesse oli mõned aastad tagasi mullitaja vett kallatud, seekord ilma minu osaluseta) ja üritasin ka seda puhtaks saada, aga see elumärki ei andnud siiski.