Nüüd on siis tööasjad selgemaks saanud. Õigemini, otsused on tehtud ja aeg teha uusi plaane.
Ma loodan, et sisetunne ei valeta ja otsus sai õige. Hetkel olen küll põhjendamatult optimistlik oma tuleviku suhtes.
Aga siis täna sain koondamisteate. Või siis on õigem öelda, et mind pandi valiku ette ja ma valisin koondamise. Seesama teema, mida ma paar kuud tagasi kartsin ja tol hetkel kinnitati mulle, et minul ei muutu midagi ja jään samadel tingimustel tööle. Niipalju siis lubadustest.
Aga ma ei hakka siin nüüd kogu seda jama kiruma, mis toimub. Mul on tegelikult hea meel, et mind koondatakse, sest muidu oleksin ma vist varsti ise ära minekut plaaninud. Mõelnud ma sellest juba olin. Nii, et win win.
Ja positiivsetest uudistest veel niipalju, et nädalavahetusel käisime venna juubelil. Ja kuigi ma natuke kahtlesin, kas ma minema peaks, siis kokkuvõttes on mul väga hea meel, et ma läksin. Ja eriti hea meel oli mul veel selle üle, et üks teatud isik sinna ei ilmunud. Seega oli ootamatult tore ja ma hakkan juba uskuma, et ka need asjad saavad korda. Kas just päris sama heaks, kui enne, aga ikkagi rohkem, kui ma lootsin.
Nii, et kokkuvõttes on ju kõik hästi. Külgetõmbeseadus loodetavasti kuulis seda:)
