Täna sai jää peal mõnusalt rallitud. Eelmisel korral oli küll ruumi kordi rohkem ja jää kauem sile, aga kuidagi nii sportlikuks üritus ei kujuenud. Täna sai ikka naha märjaks. Tegelikult alles lõpu poole hakkasin kihutama. Isegi kiiruisusamm tuli välja natuke.Uiskudega muidugi ei vedanud jälle. Kohe alguses oli ebamugav ja väsitav ja lõpuks hakkas saabas veel…

Vist oli see eilne seinale koputamine viga. Tundub, et need uued naabrid pesitsevad hoopis ülemisel korrusel. Täna on neid jälle kuulda. Okei, täna mul pole magamaminekuga kiire, kuigi uni on hommikust saati, aga nõme ikkagi keset ööd mingit naabrit kuulda, kui seni on olnud ümberringi täielik vaikus. No mitte kordagi pole midagi häirinud naaberkorterite poolelt.…

Uisutamine oli tõsiselt lahe. Nii tühja platsi pole mina veel näinud. s.t. kogu jää asustus oligi tingitud meie enda seltskonnast, mis alguses koosnes kolmest inimesest. Hiljem, kui seltskonda lisa tuli, oli ka jääle inimesi juurde tulnud, neist kaks nii pisikesed, et andsid kahepeale terve inimese kokku. Uisutas üks neist peaaegu profi tasemel. Meiega võrreldes vähemalt.…

Vaevalt, et see ainult hommikul joodud shampast on, aga nii hull uni on, et kui praegu patja näeks, siis sinna kohe kukuks kah. Ja ometigi ma läksin eile juba enne kahtteist magama. Muidu on see ikka ühe kahe vahele sattunud. Ilmselt jõudis eelmiste päevade uni siis kohale, muud seletust ei ole. Söömine oli kah viga.…

Ma arvasin, et hommikust koosolekut alustatakse kindlasti joomisega, tähistamaks edukat munaüritust. Aga alustati hoopis laulmisega. Jooma ei hakatudki.Laul kõlas igatahes jube hästi ja välja nägi see ka lahe, koomiline tegelikult ka. Üheksa meest (kellest üks istus telefoni otsas ja üürgas kaasa) neljale tibinale laulmas, kuidas nad ikka päikest ja tuuli armastavad jne. Jube pikk lugu…

Remondiaktsioon jõudis nüüd järjega minu tuppa. Mis kõik välja ei tulnud voodite ja kappide alt. Ämblikuvõrgud, surnud ämblikud, tundmatu looma junnid.. õde arvas, et kasside töö, ma pakkusin, et rotid, sest minu kassid ju ometi ei teeks nii.. aga siis meenus, et meil oli varem ka üks kass, kes läks natuke lohakaks ära, ja ei…

Üritusel käidud ja munad käes. Nüüd siis piisavalt ka puhanud, et viimaks see lühidalt kirja panna. Üks väike hõbemuna kukkus ka sellele tööle, mille tegemises osalesin. Tubli algus ju:) Kusjuures, kuldmuna saadi küll mu meelest teenimatult selles kategoorigas, seal oli palju ägedamaid töid. Teistes kategooriates ka mõni töö, millele muna loodeti, jäi auhinnast ilma ja…

Ja mul ei olegi homme õhtul miskit selga panna. Üritati küll asi lihtsaks teha meie jaoks, tehti t-särgi kavandid.. ja nüüd, kui t-särgid on valmis, selgus, et see jääb siiski ära. Natuke läbimõtlematu kavand sai. Peab midagi muud välja mõtlema. Aga mida? Kas tavariietega ka sisse lastakse? Isegi saapad ei lähe vist loosi. Ma mäletan,…

Mõnikord ma tegelen järgmisel päeval kustutamisega. Kui mulle tundub, et miski eelmise päeva mõttevälgatus tundub liiga masendav. Aga seekord ma tõesti ei tunne nii. Ma olin eile päris heas tujus seda kirjutades. Lihtsalt ühel hetkel tundusid kõik maailma asjad selged ja lahtiseletatavad, mis ei tähenda, et seal negatiivset ja vastuvõetamatut poleks. Aga nii hea on…

Varasest magamaminekust ei tulnud eile midagi välja. Vastupidi. Selle asemel, et normaalselt magama jääda, tabas mind hoopis midagi paanikahäire sarnast. Lihtsalt hetk enne magama jäämist ärkad võpatades ja südame pekseldes üles. Ja nii mitu korda järjest. Halbade unenägude puhul pidi mõjuma, kui teisele küljele end pöörata, aga seekord polnud tegu unega. Ja mingist küljevahetamisest polnud…

Mõtlesin veel natuke sellest etturiks olemisest. Mulle tundub, et minuga tõesti mängitakse. Iga asi, mis mulle vähegi meeldima hakkab, võetakse mult jube ruttu käest. Antakse natuke proovida ja kui oled juba aimu saanud asja headusest ja seda kõrgelt hindama hakanud, siis see võetakse käest. Ja mulle tundub, et see on tegelikult aastaid kestnud mäng. Näiteks…