Ma arvasin, et hommikust koosolekut alustatakse kindlasti joomisega, tähistamaks edukat munaüritust. Aga alustati hoopis laulmisega. Jooma ei hakatudki.
Laul kõlas igatahes jube hästi ja välja nägi see ka lahe, koomiline tegelikult ka. Üheksa meest (kellest üks istus telefoni otsas ja üürgas kaasa) neljale tibinale laulmas, kuidas nad ikka päikest ja tuuli armastavad jne. Jube pikk lugu oli. Näo lihased hakkasid lõpuks naermisest krampi minema. Igatahes, lahe oli. Või nagu üks tüüp ütles, et laulupidu kahvatub selle kõrval:) Toredad tüübid meil siin. Lilli toodi ka veel lisaks.
Joomisega saame järjele ilmselt homme hommikul, kui toimub üldine munade tähistamine. Ongi viimasel ajal need hommikused shampused nii harvaks jäänud.
Aknast välja vaadates tundub nagu oleks rulood ees. Tegelikult ei ole. Sajab hoopis nii laia lund, et mitte halligi pole näha. Mõnus. See tähendab siis, et veel on võimalik mõnele lauatripile pääseda. Kui neid va osalejaid leiaks:)
