Sain oma unelmate pulmakutse täna kätte. Et siis ärge unustage homme 20.30 hääletada Maido ja Evelyni poolt. Terve saate jooksul ilmselt saab siis helistada nende poolt numbril 900 77 01. Muidugi natuke röövimisena tundub see 15 eeku kõne eest, eriti kui ise tahaks terve saate vältel muudkui helistada. Aga eks see vist peakski teoreetiliselt välistama selliseid korduvkõnesid. Kuigi, osadele see 100×15 eeku on jälle tühiasi. Mine võta siis kinni. Tegelikult on üldse halb mõte lasta eesti rahval millegi või kellegi poolt hääletada, ajalugu on näidanud, et see ei ole meie tugev külg. Oleks ju võinud teha veidi mängulisema saate, rohkem äktsionit ja võistlusmomenti ja vähem niisama paigalistumist ja igavat mõminat. A noh, nüüd hilja juba midagi tahta. Homme ju viimane saade.
See selleks, aga me tuletasime Maidoga vanu häid aegu meelde, kui veel koos sai töötatud ja tegime väikse burksitiiru. Ja sel ajal siis tuli meile ülihea idee uue saate jaoks: pealkirjaks oleks Egotrip ja sinna võiksid kanideerida inimesed, kellel on kõige suurem ego. No ise veel mõtlesime üht ühist tuttavat sinna soovitada, ta pääseks esikolmikusse ilmselt. Ja muidugi, mille peale ma veel tükk aega naersin, oli see, kui Maido arvas, et saatejuht võiks Egon Nuter olla.
Õhtuks olin plaaninud, et vaatan portsu filme ära, millega mind nädalavahetusel varustati, aga kuidagi ei saanud filmi lainele. Üks väga hea film oli küll mõttes, aga seda ma tahan ilmselt koos ühe sõbraga vaadata. Mõned filmid lihtsalt on sellised, mida üksi ei raatsi vaadata. Liiga palju emotsioone tekib ja neid on siis hea kellegagi jagada. Olgu öeldud, et ma olen sellest filmist piisavalt palju katkendeid juba vaadanud, et teada, mis see endast kujutab. Mõnikord samas on jube hea üksi filmitada, eriti siis, kui päriselt miskit valida ei suuda ja siis vahetad muudkui plaate dvd mängijas.
Kui ma olin juba otsustanud, et vaatan õudukat, siis selgus, et arvatav õudukas oli hoopis romantiline draama ja selle järgi hetkel vajadust ei olnud. Nii, et lõpuks otsustasin ma seni, kuni otsustada suudan, võtta ette gilmoori tüdrukute poolelijäänud hooaja. Ja seda ma siis vaatasingi terve õhtu. Vahepeal otsisin ka oma kuivanud guashvärvid välja ja leotasin neid natuke, et kasutuskõlblikeks muuta. Ja siis kella ühe paiku, kui mõtlesin, et telekast aitab tänaseks ja magamamineku aeg, tulid need värvid meelde. Nii, et ma siis solberdasin natuke nendega. Rikkusin selle lõuendi ilmselt ära nüüd. Aga ma lohutasin ennast sellega, et poest saab ju uue tuua. Ega kui pole nii 10 aastat pintslit kätte võtnud, siis kohe ei peagi õnnestuma. Nüüd kui värvid on ära proovitud, hakkas see värk väga meeldima ja see ilmselt motiveerib järgmisel korral juba ise poodi minema.
Olgu öeldud, et vein oli ka täna seltskonnas, aga kuidagi sellest mingeid häid ideid küll ei tulnud nagu tavaliselt. Eks ma harjusin ära vahepeal, et ööd on magamiseks. Mis tähendab seda, et ma nüüd lähen loen voodis natuke raamatut…
