Turbotigu


Linna jäämine oli seekord päris hea mõte. Nii mõnusalt sai mu nädalavahetus sisustatud. Maale minnes oleksin kindlasti põhilise osa ajast emaga tülitsenud.

Eile sain ootamatult kutse kontserdile (Sisalikule tänud kutse ja seltskonna eest:) Ja muidugi imetlusväärselt kiired liigutused trummipulga püüdmisel – see oli vaatepilt omaette:P). Richie Kotzen oli kontserdi peaesinejaks, aga see ei avaldanud pooltki seda muljet, mis eelnevalt soojendajana esinev Toomas Vanem. Vot see oli tase. Ja ma isegi ei olnud neist kummastki varem kuulnud.
Lisan siia ühe pisikese näidise kah, mis ma juutuubist leidsin:

Laupäeval sai küla peal käidud kala söömas ja reisi pilte-videot vaatamas. Väga mõnus õhtu, mille jooksul selgus, et minust siiski on mõned fotosüüdistused, kuidas ma Trysilis olles koduteel vahepeal lumehanges pikutasin. See oli see kurikuulus veinijoomise õhtu, mida meenutades asjaosalised iga kord muigavad. Mõtlesin, et küsin neid pilte ka omale, kuna nägu on maskiga varjatud, siis võib ju blogisse ka riputada. Aga hetkel mul neid veel pole.

Hiljem sai veel käidud piljardit mängimas. Nii suure laua peal ma ei olnudki varem mänginud. Üsna keeruline oli minusugusel pallideni ulatuda. Korra sai seda nn. “ahjuroopi” abiks võtta ja see isegi oli tulemusrikas. Üldiselt tegi mu paariline mu elu lihtsaks, kuigi lõpuks, kui ta ise ära pidi minema, läks seis mingil hetkel pingeliseks. Viimase otsustava kuuli suutsin siiski õnneks sisse saada:) Noja siis sai natuke sugulasele ülekuulamist tehtud ja hiljem vastastikku südant puistatud. Selline ülitore õhtu oli. Mõtlesin, et pean ikka rohkem nädalavahetusi linnas veetma, saab rutiinist välja natuke. Aga noh, mul on endiselt kassid maal ja ega ma päris iga nädal ei suuda eemal hoida.