Ei miskit uut siin ilmas. Tegin siis mina plaane nädalavahetuseks Tartu kanti sõita. No see veebruarikuu sünnipäev, mis on mitmel aastal vist ostunud aasta kõige külmemaks päevaks ja ähvardab selgi nädalavahetusel külmaga. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Vaid sellest, et jõudsin mina vaevalt ära otsustada, et miski ei takista mul Tartusse minekut, kui üleeile päeval andis kurguvalu endast märku. Ja muidugi õhtuks oli enesetunne kehv ja palavik kah olemas. No ei ole normaalne ju, et iga jumala kord, kui ma Tartusse plaanin minna, jään ma haigeks. Pole veel päris terveks jõudnud saadagi, kui juba uus laine tuleb. Närvi ajab juba selline asi. Kas keegi nendest ülemistest malemängijatest üritab vihjata, et ma käin liiga tihti Tartu kandis? Tegelt see 4-5 korda aastas (kui sedagi) pole ju nii kohutavalt palju. Muidugi on veel see variant, et mul ongi selline põdur tervis ja lihtsalt kogemata satuvad kõik mu külmetusperioodid sellele ajale, kui ka Tartusse sõitu plaanin. Aga ikkagi.. jõulude ajal ju oli sama lugu. Ainult, et siis jõudsin napilt enne lõunasse minekut terveks saada. Nüüd oleks ka kena, kui ma enne laupäeva terveks saaks.
Vahelduva eduga olen nüüd üks päev palavikus, teine päev mitte, köha on alles ja sellele on lisandunud kurguvalu. Aga vähemalt pea on positiivseid mõtteid täis, kuigi jah, neid mõtteid teostada on keeruline. Ja abi küsimine on kah keeruline.
Ja lõppu üks äge lugu filmist Tenacious D – Pick of Destiny. Tegelikult on terve see soundträkk vinge. Ja film ise ka.
