Kunagi sai käidud öisel ajal clazz restos aega veetmas ja muuhulgas täitsime seal mingeid lehekesi, millega avaldasime soovi uudiskirja neilt saada. Ühel hetkel aga tüütasid need kirjad mind ära. Esiteks tuli neid jube tihti. Isegi mitu korda nädalas. Ja kui mul tõesti peaks tekkima veel plaan sinna minna, siis ma oskan veebist kah nende üritused üles leida. Teiseks oli nende uudiskiri kole. Puutun ju tööalaselt väga palju kokku selle teemaga ja tean, et on võimalik palju paremini. No ja siis ma tahtsin sellest koledast ja tihtiilmuvast uudiskirjast loobuda, aga seda võimalust nad ka ei pakkunud. Ehk siis totaalne möödapanek neil uudiskirjaga.
Kuna mul siiski ei olnud soovi edaspidi neid kirju saada, kirjutasin nende kontaktide juures olevale emailile, et ma enam ei soovi nende uudiseid saada. Sain üsna kohe vastuse, et eemaldatakse mind listist ja vabandati, kui on mingi eksitus toimunud. Et nad siiski ei peaks arvama, et nende eksitus oli seotud valele inimesele kirja saatmisega, siis saatsin veel ühe kirja selgitades, et olen tõepoolest liitunud uudiskirjaga, kuid ei soovi seda enam. Muuhulgas siis lisasin ka need põhjused, miks ma ei soovi. Sest mul tõepoolest pole kahju selliseid soovitusi jagada, millest teistel võib kasu olla. Lisaks kopeerisin ma väikse lõigu paragrafidest, kus on kirjas, et uudiskirja kohustuslik osa on uudiskirjast loobumise juhend.
Aga sellega see nali veel ei lõppenud. Lubati mind listist kustutada ja oh üllatust, kolm päeva tagasi saabus taas clazzist uudiskiri. Aga selle vahega, et see oli ilusaks tehtud ja lisaks oli loobumise tekst lisatud:) Ma küll proovisin seda loobumist ka kuna ilmselgelt see kirja teel loobumine polnud õnnestunud (kui nad just spetsiaalselt ei saatnud mulle seda kirja, et ma muutust näeksin:)) – aga mul tõesti oli hea meel näha, et mõnikord inimesed kuulavad ja usuvad:) Aga loobumise link viis taas emaili kirjutamiseni, ei mingeid etteantud unsubsribe tekste, täiesti tühi email.. ja seegi ei läinud kohale. Aga progress sellegipoolest:)
***
Pühapäeval käisime õega kampaania korras autosid pesemas. Naistele oli 8.märtsi puhul poole hinnaga välipesu. Minu jaoks oli see üldse esmakordne käia autoga pesulas. Seni olen alati ise autot pesnud. Aga no see talv tõesti ei olnud kordagi pesnud. Kohe üldse külma ilmaga ei kutsunud õue veega solberdama. Aga pesulasse minek ei tulnud ka pähe. Nüüd on vähemalt tee pesulasse selge (ja Türil mul lihtne ka edaspidi see käik ette võtta) ja ilmselt nii mõnigi kord lähen lihtsama vastupanu teed.
Praegu on veel plaanis vahatamine ette võtta, kuigi seda oleks ka pidanud juba talve saabudes tegema. Aga parem hilja eks..
Peale autopesu läksin poodi korraks ja tagasi tulles sattusin korraks segadusse. Et esimene auto, mille poole suundusin, tundus liiga läikiv ja sinine, järgmine jälle polnud üldse Mondeo moodi. Jäin lõpuks ikka selle sinise juurde. See on see, et talv läbi polnud auto värv porikorra alt välja paistnud ja ma ei mäletanudki, et ta nii läikiv saab olla:) Totaalne muutumine noh.
