Nuga selga! Tehtud!

Ei tea, kas kuuseis selline, aga viimasel ajal on juhtunud tihti, et mingid asjad suudavad mind ünsa kapitaalselt välja vihastada. No eks mu närvikava on ka emaga tülitsemisest kehvemaks muutunud, seda ma tajun ise ka. Vanasti läks ikka palju palju aega, kui mind keegi endast välja suutis ajada. Nüüd on pisemad asjadki häirivad. Aga no need viimase aja asjad nii pisikesed ei tundugi.

Uue korterinaabriga on selle väikse ajaga rohkem probleeme olnud, kui eelmiste naabritega vist kokku. No ei olegi mingid maailma mastaabis probleemid, aga üsna häirivad. Isegi kui ma plaaniks kunagi lapsendamist, siis ma kindlasti ei valiks 21 aastast noormeest endale kasvatada. Praegu on küll kohati selline tunne, et oleme omale lapse saanud äkitselt.
Mul ühel hetkel sai totaalselt kõrini (ma olin juba mitmeid asju talle öelnud, mida ta võiks-ei võiks teha ja endal juba imelik mõne asja kohta mitu korda märkust teha). Läksin ostsin poest kaheosalise tahvli ära. Sellise, kuhu saab vildikaga kirjutada ja lisaks magneteid riputada ja lisaks veel vineeri poolele knopkadega pabereid kinnitada. Kohe sai sinna üks paber ka nimekirjaga lisatud. Eelnevalt olime teise naabriga arutanud ja selgus, et üsna samad asjad meid härivad ja need siis sai kirja pandud.
Õhtul siis toimus tahvli ümber ka spontaanne koosolek, kus muuhulgas veel mõned punktid välja sai toodud. Lisaks tegime häbiplekkide ja boonuspunktide tabeli, kuigi sinna sai igast naljanumbreid kirja panna:) Mu õllesõber, kes parajasti külas viibis, sai ka paar miinust kohe kirja ja keegi enam ei mäleta, mille eest need miinused ja plussid sai antud üldse:)
No eks näis, kas sest kasu ka on. Võibolla hirmutasime tüübi nii ära, et ta enam üldse valges nägu ei näita. Eile ta näiteks nina oma toast välja ei pistnud:)

Teised probleemid on väljaspool kodu. Ma tean, ma alati hõiskan enne õhtut. See eluaeg mu probleem old. Olen mingi olukorraga rahul ja jagan neid positiivseid teadmisi ka teistega ja siis tuleb täiesti ootamatult kuskilt üks nuga. Selja tagant.

Saada reedetud, ei ole eriti mõnus tunne. Päev otsa on süda paha old. Ja ma nüüd mõtlen, mis edasi teha. Peale teist õlut pole veel selgust saabunud.
Tegelikult mul puuduvad kindlad tõendid isiku kohta, kellesse ma plaanin edaspidi suure põlgusega suhtuda. Nii, et ma pean end vist kindlate tõendite ilmumiseni tagasi hoidma, et mitte valedele inimestele valede kavatsustega läheneda. Aga noh, üldises plaanis tundub, et pean omale uue plaani välja mõtlema. Praegune enam ei toimi. Ma ei usu, et mu nördimus lihtsalt niisama üle läheb. Kardan, et mu pettumus on seda suurem, et suhtusin oma kahtlusalusesse varem ülihästi.
Tegelikult mul oligi plaan oma elus miskit muuta. Isegi kaalusin linnast välja kolimist. Eks ma nüüd siis teen lihtsalt teisi plaane. Mis tegelikult ei välista absoluutselt ka linnast välja kolimist.

Ja nagu sellest veel vähe oleks, saatis edgar veel vastu ööd oma spämmikaarti. No on värdjad noh. Ajavad siin vastu ööd veel oksele inimesi.

Ahjaa, plaanidest veel rääkides. Homme üritan ära otsustada, kas peaks teisipäeval tsiklilubade koolitusele minema. Võiks ju. Samas tahaks suvel kanaarijahile* minna ja peaks iga vaba ressursi selle jaoks planeerima. Oh, kull ja kiri tulevad varsti appi, kui ise otsustada ei suuda.

*sellest ma kindlasti kunagi kirjutan, kui asi hakkab rohkem plaani moodi välja nägema ja kui on rohkem selgust. Praegu kõlab see sõna lihtsalt nii hästi, et ma pidin selle ära mainima sellisel kujul:)

0

0