Tänane päev oli totaalselt kreisi. Kaalusin jooma hakkamist, haigeks jäämist, puhkuse küsimist. Jutt siis tööst.
Tööpäeva lõpuks hakkasid asjad küll sujuma, aga väga raske oli keskenduda peale seda, kui oled justkui päev otsa peaga vastu seina jooksnud. Lõpuks ma ei suutnud ka enam täpselt meenutada, milles probleem oli, niipalju teadsin, et ette ma seda ei kujutanud:)

Pean küll tunnistama, et pika kirjavahetuse tulemusena kliendiga jõudsime lõpuks täitsa hea lahenduseni, aga selles suhtluses oli asju, mis pealtnäha lihtsad ja normaalsed soovitused, mõttetuks tähenärimiseks muutusid minu silmis.
Kõige olulisem on muidugi tulemus. Ainult et sellele jauramisele kulus nii palju aega ja energiat. Lõpuks suhtles Boss ise juba kliendiga, ja siis asi muutus kohe paremaks:)
Ja selliste juhtumite puhul mõtlen alati, et kuidas küll projektijuhid suudavad (s.t. ma tean mõnda, kes suudab:)) oma suhtluses kliendiga rahulikuks ja professionaalseks jääda. Ja veel närvivapustuse äärel olevale disainerile õlale patsutada..

Ja nagu ikka.. tööd on liiga palju, ja aega on liiga vähe.
Muud sebimist on ka praegu jube palju. Mul on üks uus projekt käimas. Kui sellest asja saab, küll ma siis muljetan:)