Viimasel ajal on maanteel jobude hulk kasvama hakanud. Suure osa teest saab küll normaalselt sõita, aga iga kord, kui maal käin, satub teele paar sellist idiooti, kes kõrvalteelt ette keeravad. Ja ma üldse ei oleks kuri, kui nad selle teoga mind pidurdama ei sunniks või kui nad vähemalt peale mõnigast venimist mul eest ära kobiksid, et oleks siis vähemalt põhjus neil ette keerata – eeldus, et nad on must kiiremad. Ei, selliseid ette keerajaid pole ma üldiselt kohanud. Justnimelt need venijad arvavad, et suudavad nina alt pöörata ja et neil on täielik õigus peateel sõitja pidurdama sundida ja siis muidugi üle 80 nad ei julge sõita. Ma ei saagi aru, kuidas nad niiviisi peateele julgevad sõita, kui teine auto nii lähedal on ja siis lubatud kiirusega sõita ei julge.
Ma olen siis neil muidugi mõnuga sabas sõitnud, täiesti teadlik sellest, et mina jääksin süüdi, kui eessõitja äkitselt pidurdab ja ma ise pidama ei saaks. Aga igatahes saan ma vabanduseks tuua selle, et mul ei olnud võimalik pikivahet tekitada, kuna mingi värdjas keeras ootamatult ette. Pealtnägijaid on ka alati olnud piisavalt läheduses.
Kuna viimasel ajal kannan fotokat kaasas, siis olen ka sellistest idikatest pilti üritanud teha. Veidi udused nad on, aga ma ei üritagi siin mingit kunsti teha.
Allpool on siis need viimase kahe nädalavahetuse tegeleased. Kolm esimest pilti on neist, kes ei suutnud kuidagi kõrvalteel oma järjekord oodata. Ja need kolm esimest autojuhti olid mu mäletamist mööda naissoost.
Neljas pilt sai tehtud, kuna see zigull sõitis pikalt minu ees linna saabudes, kiirusega 40km/h ja pidevalt tegi slaalomit, ehk siis kaldus muudkui ühest teeservast teise (õnneks enam vähem oma reas). Imelikult kombel, kui saime Viljandi maanteelt Pärnu maanteele keeratud – viierealisele teele – siis järsku vana hakkas 60km/h sõitma.
Viimane pilt on teemaväline – jalutasin laupäeva õhtul koju ja siuke paks udu oli ees ootamas.
