Jõulud algasid tavapäraselt mõnusalt, pere keskel kinkide, jõulusumina ja jõulusöögiga. Siis saabus ootamatult kõhuviirus koos palaviku ja külmavärinatega. Ja lisaks saabus ootamatult kutse suusareisile. Ma küll üritasin end välja vabandada, et mina, kui tulevane töötu ja lisaks kõhuviiruse küüsis vaevlev, küll reisile ei saa minna. Samas muidugi tahtmine oli suur. Lõpuks lasin end ära rääkida – raske on vastu panna argumentidele stiilis, et seltskonna suhtes ollakse väga valivad ja ma olevat ainuke sobiv kandidaat:D. Otsustasin siis, et juhul, kui järgmisel päeval tervis hea on, siis lähen. Nii, et täna kuskil kesköö paiku hakkame me Slovakkia poole sõitma ja kui vahepeal internetti kuskil ei leidu, siis saabub blogisse ja muudesse suhtluskanalitesse nädalane vaikus. Blogivaikus pole muidugi mingi üllatus:)
Ega mul pole aega eriti sõpru hoiatada, aga vähemalt seekord perekond teab ja ei hakka paanikat tekitama, kui ma “levist väljas” olen.
Tulevasele eksbossile teatasin ka, et tuleksin 2. jaanuari asemel 4. jaanuaril tööle ja õnneks sellega probleemi ei tekkinud.
Asjad on peaaegu pakitud, ainult mõned riided veel kuivavad. Hetkel tundub veel natuke uskumatu see minek, nii äkilist reisiplaani pole varem teinud:) Alles täna tulin selle tõttu ka maalt ära, muidu oleksin sinna kauemakski jäänud, plaanis oli autot remontida puhkuse ajal.
