Minu selle nädala vaieldamatult lemmikuim tegevus on olnud öisel ajal voodis raamatu (Twilight loomulikult!) lugemine, klappides mängimas samanimelise filmi soundtrack. Poleks uskunudki, aga soundtracki samaaegne kuulamine annab jube palju veel asjale juurde. Nagu see oleks üldse võimalik eks. Perfektselt kirjutatud raamat. Perfektne film perfektsete osatäitjatega ja perfektne muusika sinna otsa. Pole midagi imestada, et selline asi sõltuvust tekitab. Küll aga imestan, et üks raamat, film ja filmitegelased suudavad panna mind end taas pubekana tundma. Ma olen igatahes totaalselt armunud sellesse videviku kompotti. Või millega muuga seda seletada, et kuulan hommikust õhtuni samu lugusid ja ei suuda ära oodata, kui saaks jälle lugema või et saaks veel filmi näha. Mõtlesime Turbotikriga veel uuesti kinno ka minna, ainult, et järgmise nädala seansid on liiga vara, me ju tööinimesed. Muidugi Kosmose saund polnud ka just kõige parem. Kui ikka tagarea popkorni krõmpsutamine üle muusika kostab, siis see ei ole äge elamus. Seda enam, et selle filmi muusika niivõrd hea on. Oleksin tahtnud iga hetke sellest endasse haarata. Õnneks on veel võimalus kodus suht suure ekraaniga telekast kordvalt asi üle vaadata ja kuulata korterinaabrite taluvuse piiri peal seda.
Tulin maale ära ja kuulasin loomulikult autos jälle seda soundtracki. Vaesed hääletajad, kes täna jäid selle tõttu mul peale võtmata (muidugi 13 reede ka osalt süüdi. minule ei pruugi ju 13 reede halba tähendada, aga kui kellelegi teisele see ebaõnne tähendab, siis ma küll riskima ei hakka). Mu üks lemmiktegevusi on ju ka autoga maanteel sõitmine oma lemmikmuusika saatel. Sellepärast ma tavaliselt väga seltskonda autosse ei tahagi, et siis ma ei saa piisavalt kõvasti kuulata oma lemmikuid ja inimesed tihtipeale tahavad suhelda.
Kusjuures, sellel filmil on lausa 2 soundtracki. Kui omale esimese sain, siis olingi veidi pettunud, et osasid minu lemmikuid sellel polnud. Hiljem õnnestus siis leida ka see teine omale ja kuigi selles teises on palju korduvaid motiive, meeldib see mulle rohkem.
Muidu on jube kiire nädal olnud. Ma imestan isegi, et ma suutsin pool esimesest raamatust juba läbi lugeda kõige muu kõrvalt. Ilmselt kehtib ka minu puhul ütlus, kes palju teeb, see palju jõuab. Mul on homseks ühe pildi tähtaeg ja ma olin täiesti lootust kaotamas, et ma selle valmis saan. Vaja oli ju kinos käia ja igast muude asjadega tegeleda ja muidugi pilt jäi viimasele minutile. Eile aga võtsin asja tõsiselt käsile ja oh imet – tänase seisuga on mul vaid paar pisiparanadust vaja teha. No muidugi päris rahul ma jälle pole, rohkem sarnasust oleks tahtnud, aga paraku ma veel nii andekas pole ja tähtaja kukkumise tõttu peab selle praegusega ilmselt leppima. Pealegi ma hoiatasin pildi tellijat, et ei pruugi õnnestuda asi üldse. Seda enam, et mulle oli üldse esmakordne kogemus lapse portreed teha ja see oli tõeline katsumus. Mul on lisaks oskus inimesed alati vanemaks kujutada pildil:) Ja muidugi endiselt joonistan ma üle ääre. S.t. panen alguses piirjooned paika ja lõpuks kui asi jõuab silmadeni (need tulevad alati hästi suured), siis pean ma alati hiljem ülejäänud pead laiendama, et asi vähegi proportsioonis oleks aga ikka nii, et silmad ka suured oleksid:) Ja nii ongi, et ükskõik kui suure lõuendi ma ette võtan, ikka jääb lõpuks ruumi väheks.
Ahjaa, käisin ja ostsin omale Twilight kõik inglise keelsed raamatud. Ühe eesti keelse ka millegipärast. Ma ei suutnud tükk aega otsustada, kumba versiooni ma eelistan. Alustasin eesti keelsega, kuid olles näinud filmi, kujutan tegelasi rääkimas ju inglise keeles ja nii sai inglise keelse eelistus võitu. Pealegi, viimased kaks on eesti keelde eniveis tõlkimata. Parem siis kohe juba õiges keeles lugeda.
Noja pole vist kahtlust, mis plaanid mul nädalavahetuseks on. Kõiki nelja osa ma vist küll kahe päevaga ära ei loe..
Üks hea asi selle muusika kuulamise juures on veel see, et ma võtsin lõpuks oma telefoni kõrvaklapid kasutusele ja maal on mul nende abil suurepärane võimalus oma ema jutustamist ignoreerida.
_____________________
*tegelikult võiks ma enda kohta öelda, et mul on edwardi tõbi, või videviku tõbi, sest ma fännan tõepoolest rohkem neid tegelasi ja filmi ja raamatut ja muusikat.. aga pattinsoni tõbi lihtsalt kõlab paremini:P
Võõrutusravi kuluks vist tõesti ära..
