Nüüd vinguks lausa igapäevaselt selle uue kolleegi üle, kes ennast kõvaks turundajaks, ja lisaks ka kujundajaks peab. Igatahes on nüüd juba hakanud meie firma veebileht võtma uut ilmet selle tsiki mõjutusel ja minu maitse see igatahes pole. Aga no kui teistele sobib, siis pole minu asi viriseda, eks. Kuna mul on veel 2 ja pool nädalat tööl käia enne pikka puhkust, siis ma ei hakka seda teemat torkima. Iseasi, mis peatselt saabuv uus disainer sellest uuest välimusest arvab ja huvitav, kas tema arvamust võetakse arvesse, kui see ei ühti meie “kujundusguru” arvamusega?
Vahepeal oli mul isegi paar rahulikumat päeva, aga sain vähemalt kahe töö osas selliseid kommentaare, millega anti mulle jälle mõista, et see tibi ise kujundaks ikka paremini. Ja selle kahe kuu jooksul, mis ta meil tööl on olnud, pole ma vist veel kordagi kuulnud ühtegi positiivset kommentaari enda töödele – justkui oleks nüüd kahe kuuga minu töö kvaliteet langenud, sest varem sain väga palju positiivset tagasisidet ja sellist pidevat asjade ringi tegemist ei olnud. Ja kui oligi midagi ringi vaja teha, siis iial ei saabunud need kommentaarid stiilis “see on väga kole“, “visuaalselt annaks siin palju paremini teha“, “kasutame siis JÄLLE kellegi teise abi“… no sellised on need tüüpilised vastused, mis ma nüüd saan. Ja selle tõttu on mul kadunud igasugune soov üldse pingutada ja ise kaasa mõelda, teengi ette öeldud juhendite põhjal nagu robot, oma tööd. Aga siin on taas probleem – ka juhendeid ei saa ma normaalselt ju. Alles ma kirjutasin sellest pildi teemast, kus selle asemel, et viidata õigele pildile, osatati et “äkki see pilt, mis seal teksti juures oli“, vaevumata märkama pisikest detaili, et kaasas olnud pildil oli mitu fotot, mida sai selleks “õigeks” pildiks pidada.
Aga siis mõned päevad tagasi oli taas teema detailide edastamisest. Esiteks ei antud mulle edasi infot, mida ja kuidas teha on vaja ja siis saadeti projekti asjaosalistele kiri, et mina pole soovitud muudatusi ära teinud. Kuigi tegelikult polnud mulle seda muudatuste soovi üldse edastatud. Ja kui ma siis vastasin, et pole saanud infot ja kirjutasin ka, et saatsin näidised eelmisel päeval varakult ja vastust ei saanud. Lisaks palusin detailide osa ka täpsustusi. Kusjuures ma kahes kirjas mainisin, et ma seda vana kujundust pole varem näinud ja ta ikka kirjutab kirja lõppu: “Järgmine kord ütle, et sina ei ole neid teinud ja pole probleemi, kasutame jälle kellegi teise abi.”
Ja mis detailidesse puutub, neid suutis ta ka järjest segasemaks ajada. Pidevalt oli mitmes kirjas läbisegi jutt, et tuleb must logo eemaldada/vahetada, aga lõpuks sai selgeks, et tegelikult tuli hoopis mustal taustal olev valge logo eemaldada ja must asemele panna. Päris suur vahe on ju. Õnneks lugesin ma selle lõpuks ridade vahelt ikka välja, aga no ei tohiks ju ometi raske olla sellist olulist detaili õigesti kirja panna?
Sama projektiga seoses – küsisin ühe konkreetse formaadi kohta, kas sellele tuleb üks detail ka lisaks ja vastus oli jälle nii ümmargune ja mitmeti mõistetav ja veel mingit taustamüra lisaks, mis oli täiesti ebavajalik. Ometi oleks saanud vastata lihtsalt “jah, see detail tuleb sellele formaadile”. Ja nii ma siis olengi siin mõtetelugeja/selgeltnägija ametiga hõivatud, ega kujundustööks aega ei jäägi selle suure dešifreerimistöö kõrvalt.
Kusjuures tibi kirjutab tihti, et ma küsiks üle, kui midagi segaseks jäi. Aga mis mõttega ma küsin, kui ta ka konkreetsele küsimusele ei suuda üheselt vastata.
Aga selle viimase töö peale, kus ma pidin valge logo mustaks ise mõtlema ja sealjuures veel mind põhjendamatult süüdistati, sai mul ikkagi karikas täis. Ma vist istusin pool päeva käed rusikas ja üritasin välja mõelda, kuidas sellele jamale reageerida, mis viimasel ajal toimub. Ega tööle eriti ka keskenduda ei suutnud. Aga nagu öeldud, nad siin tellivad juba ammu mujalt asju, mulle isegi ei mainita, kui mul mingi töö pooleli on, et tead, me andsime selle majast välja, ära enam tegele. Ei, ma ise juhuslikult avastasin, et üks mu ootel olev töö on mujale teha antud. Tulemused on juba veebis näha ja see tulemus on minu meelest päris kole. Aga ma püüan sellest mööda vaadata, sest see pole enam minu probleem. Peaasi, et keegi mind selle käkiga ei seostaks, sest siis mul oleks tõesti piinlik 😀
Aga seda ma veel välja ei mõelnudki, kuidas selle probleemiga edasi tegeleda. Ühelt poolt mõtlen, et kannatan selle paar nädalat ära, teisalt ikkagi ei taha asja jätta niisama, sest see on ebanormaalne mis toimub. See suhtlus meenutab mulle lausa töökiusamist: negatiivne tagasiside kõigi tööde osas, pidev vihjamine, et ma ei saa oma tööga hakkama, detailide segane edastamine või üldse mitte edastamine ja siis need osatamised, et “äkki see pilt” või “teinekord ütle ja tellime jälle mujalt…” Ma isegi kaaluksin praegu lahkumisavalduse andmist, kui ma poleks pikale puhkusele* minemas.
Ma plaanisin alguses kirjale vastata, öeldes kõik välja, mis ma sellest musta ja valge logo segust ja muudest kommentaaridest arvan, ja lisada ka ülemused cc-sse, aga lõpuks loobusin ja saatsin ainult failid ilma ühegi kommentaarita. Sest ma ei suuda otsustada. Ma arvan, et mul polegi mõtet talle otse enam midagi öelda, ta tundub olevat selline, kes ei kannata mingit ütlemist enda suunas, sest sellest vist see sõda alguse saigi, kui ma kord oma arvamust julgesin avalada ja temal sõnul ka “poole töö pealt minema jalutasin”. Parem ongi juba kõrgemate jõudude poole pöörduda, teisisõnu siis kaebama minna. Kuna see ülbitseja ise annab aina põhjust juurde ja temale ütlemisest läheb olukord vaid hullemaks, siis tulebki ülemuste jutule minna. Isegi kui mul endal sellest mingit otsest kasu ei teki ja kui ta näiteks ülemustega hoopis suur sõber on (no ma olen täheldanud, et osade inimestega suudab ta väga mesimagusal toonil suhelda), siis ilmselt serveerib ta neile seda siiski nii, et mina olen halb ja kiusan hoopis teda – ja otse loomulikult ei saa ma ka oma tööga hakkama ja kõik asjad, mis ma teen, on väga koledad… Aga vähemalt saan ma oma arvamuse välja öelda. Kas sellest mingit kasu või kahju sünnib, polegi nii oluline.
Aga jah, nüüd ma siis peangi kiirelt välja mõtlema, mis formaadis seda kaebust edastada.
* Ja kes veel aru ei saanud nendest vihjetest, siis suvel peaks ma teistkordselt emaks saama. Ja selle tõttu ma siin mõtlengi, et kannatan välja selle aja, et kui ma ükskord tagasi plaaninin tulla, võib palju muutunud olla. Samas ega see pidev stress ka tervisele hea pole..
