Appi, mida ma küll tegema hakkan, kui ma töölt koju jään. Mul hakkab ju igav. Tööl läks elu just nii lõbusaks, et selle tõttu võiks oma puhkusele minekut küll edasi lükata:)
Igatahes täna ma tegin selle ülikiire töö ära, mille pärast mind taas hüüumärkidega pommitati. Aga no pisikesest õelusest panin üleslaetavate failide folderi nimeks “-Turundustibinimi– nõudmisel”. Ja ega see inimene huumorit ei mõista ja minu moodi ta ignoreerida selliseid asju ka ei suuda. No ega ma ise ka tegelikkuses ignoreeri, ma lihtsalt haun omaette oma kurja plaani, ja kasutan teist taktikat – hüüumärkide ja süüdistamise asemel jätan hoopis vastamata, las nuputab omaette.
Lühidalt, kui olin talle edastanud info, et failid on üleval (ilma hüüu- või üldse igasugu kirjavahemärke lisamata), sain vastuse:
“Kas tõesti oli vaja kirjutada M…i „NÕUDMISEL“? Mis tähendab nõudmisel? Kas täidad oma tööülesandeid selleks, et keegi nõuab? Kui Sul on probleem, siis tule ja räägi!”
Kusjuures, mina ei kasutanud sõnas nõudmisel trükitähti. Ja jätkuvalt on tal vaid vaja uks avada, et mult otse küsida neid küsimusi.
Eks mul oli kiusatus talle vastata, et lugegu oma hüüumärgid kokku ja siis vaatame, kellel meist probleem on. Aga siis mul tuli üks kiire töö vahele ja mul jäi jälle seekord vastamata.
Muu klatshi hulgas kuulsin täna, et see turundustsikk tellib selle tõttu palju asju majast väljast, et oma töötule tuttavale projekte sebida. Tahtvat ka teise toa disaineritelt ületunnid ära krabada sellele tuttavale. Aga see tal vast ei õnnestu, need teise toa omad pigem eelistavadki väikest palgalisa võimaluse teenimist ja nende osakonna tööd on tunduvalt keerulisem majast välja organiseerida, kui minu ülesandeid. Aga minu omad antakse hetkel suures osas majast välja, ja samal ajal mina passin niisama ja saan kohalkäimise eest palka. See võiks ometi juhtkonnale huvitav kuulda olla, et nad on sunnitud maksma kellelegi põhipalka ja siis veel tükk maad kallima tunnihinnaga freelancerile töö eest, mida oleks saanud teha majasiseselt. Aga jah, mulle serveeritakse seda nii nagu ma ei saaks hakkama ja selle tõttu on vaja teiste abi JÄLLE kasutada 🙂
Täna ma muidugi korra mõtlesin, et äkki peaks sellel asjal minna laskma, sest kuidas muudmoodi seda tõlgendada, et ma täna puuga pähe sain. Karma, eks. No puu on muidugi liialdus, tegemist oli oksaga, mis tormiga puu küljest kukkus, mulle pähe ja vastu kõrva. Aga jõhkralt valus oli ja siiamaani on kõrv veidi hell – täna saab vaid ühe külje peal magada.
Aga ma olin vist rohkem üllatunud, kui ehmatanud. Üllatunud selle üle, et kuidas on võimalik oma kontorist lahkumist nii täpselt ajastada, et täpselt selle oksa kukkumise hetkel selle konkreetse puu all olla. Kusjuures ma plaanisin töölt varem lahkuda, aga selle kiireloomulise töö pärast jäin veidi kauemaks.
