Mul jäi viimastest töistest teemadest postitus tegemata, kuigi plaanis oli ja siis tuli juba puhkus. Aga teen siiski kokkuvõte sellest ära. Pole siin mõtet teemat õhku rippuma jätta.
Igatahes jõudsin ma viimasel töönädalal otsusele, et karma või mitte, aga niisama ma seda asja siiski ei jäta. Muuhulgas olin vahepeal saanud infot, et ma ei ole ainuke, keda see turundustibi alusetult mingites asjades süüdistab, ehk n.ö. tanki paneb, selle asemel, et enda kehva tööd tunnistada.
Muidugi mu viimane töönädal sattus kiiremat sorti olema – palju asju oli sel nädalal teha, ja seekord ei tellitudki kõike mujalt:) Aga leidsin siiski natuke aega, et ka ülemuse jutule minna.
Ega ma nüüd seda tea, mis sellest asjast sai, aga ülemust väga huvitas see osa, et mina passin ilma tööta, samal ajal kui hulga asju tellitakse väljast. Ja muud teemad sain ka südamelt ära. Igatahes hakkas parem küll.
Muidugi, ega need viimased tööpäevad väga toredad polnud – sain veel enne puhkust teise tuppa kolida ja mu uus koht asus nii nõmeda koha peal, kus see turundustibi mul praktiliselt selja taga istus. Ja tühja sellega, et ta mu monitori näeb, rohkem häiris mind just see, et ma sellise ebameeldiva isikuga nii lähestikku pidin istuma ja veel rohkem see, et see tsikk ei suuda ju üldse vait olla (ma ei tea, kas tal endal pole tööd vaja teha, et nii palju aega lobisemiseks on), igatahes olin ma pidevalt sunnitud seljataga mingit möla kuulama, millest umbes pool ei olnud üldse tööga seotud. Ja osa ajast vaatas/kuulas ta ilma kõrvaklappideta meie firma tele- ja raadioreklaame. Ei mingit teistega arvestamist – ja see ruum on selline üsna suur, kus istub peale tema veel umbes 10 inimest.
Ma mingil hetkel panin küll kõrvaklapid pähe ja seekord ma isegi lootsin, et mu muusika liiga hästi läbi klappide kostab. Aga no ma ise ei jaksa terve päeva klappidega istuda. Aga eks ma lohutasin end sellega, et vaid paar päeva vaja välja kannatada. Lihtsalt nõme aeg sattus – oleks mul jälle vähe tööd, poleks see loba ehk häirinud, aga mul oli ikka väga kiire nädal ja palju keskendumist vaja. Üsna võimatu oli normaalselt tööd teha ja kui ma alguses mõtlesin, et saan ehk isegi viimasel päeval varem koju, siis tegelikkuses olin ma vist hoopis tunnikese kauem tööl, et asjad valmis saaksid.
Vot selline see viimane töönädal oli ja nüüd mul polegi nagu suurt millestki kirjutada. Võib-olla siis puhkusest, mis ei meenuta mitte kuidagi puhkust 😀 Päriselt ka, lapsega kodus olemine on palju, palju väsitavam, kui tööl käimine. Tööl väsitas kõige rohkem see olukord, mis selle turundustibi tõttu oli tekkinud, aga muus osas mulle mu töö meeldib ja raske see ei ole. Aga koduse elu ja lapse teemal ma praegu ei hakka kirjutama, kui meelde tuleb ja mahti saan, kirjutan millalgi.
Ahjaa, meenus veel, et tahtsin täna blogida sellest, kui tuimad ja enesekesksed ikka inimesed on – loomulikult mitte kõik, aga neid ikka jagub. Vähemalt bussireisijate hulka. Ma nimelt olen puhkusel olles viimasel ajal palju bussiga sõitnud ja tihti on laps ka kaasas olnud. No kuna ma ise ka juba eelistan istuda oma kasvava kõhu tõttu ja eriti veel lapsega koos olles, keda juba turvalisuse huvides istuma tahan saada, siis püüan esimeste seas bussi pääseda, ilma tormijooksuta, muidugi:D Aga olen täheldanud, et ega eriti kedagi huvita küll see, et sa rase oled või et sul väike laps kaasas on, julmalt trügitakse sust mööda ja tormatakse kohe ukse juures olevale pingile. No olgu peale, ma jaksan veel seista küll, kuigi last on liikuvas bussis küll keeruline kinni hoida. Aga veel olen mitu korda sattunud olukorda, kus ma olen küll istuma saanud koos lapsega, aga mingis peatuses on tulnud kepiga vanainimene peale ja mitte ükski inimene ei liiguta end. Olen ise siis lapse sülle võtnud ja istet pakkunud, sest mina küll ei suuda tuimalt edasi istuda, kui keegi kepi najal peab liikuvas bussis püsti püsima. Ja kui ma poleks rase ja väikse lapsega, siis ma isegi ei uuriks enne, kas keegi teine tõuseb vaid see käiks automaatselt mul, lihtsalt hetkel on olukord selline, et ma enne vaatan, kas keegi teine, mitte nii rase ja ilma lasteta, ka märkab. Aga ei ole kohanud selliseid nüüd viimasel ajal. Ja kusjuures need vanainimesed on olnud sellised, kes ise pole kohta nõudma tulnud vaid on näha, et lepivadki seismisega. Olen kuulnud, et on ka selliseid, kes hakkavad kohe sõimlema, ei vaevu viisakalt küsimagi. Vot sellistele ma ilmselt ka istet ei pakuks. Või sellistele, kes su ukse peal tormijooksuga maha jooksevad ja pärast teevad näo, et on jube abitud ja vajavad just sinu kohta:) Aga mul endal sellistega polegi vist kokkupuudet olnud.
Igatahes, hämmastav. Ma olin kuidagi harjunud, et meil ikka bussides vanurid lastakse istuma, eriti veel kepi abil kõndivad vanurid. Aga eksisin. Pilt hakkab muutuma juba selliseks nagu Itaalias – kes istuma saab, see istub ja teised, kohast ilma jääjad olgu või jalutud, kedagi ei huvita – kui seisma jäid, siis seisadki, kasvõi tunniajase bussisõidu vältel. Päris kurb oli näha, milline ükskõiksus seal valitses tookord, kui me seal reisil käisime mitu aastat tagasi. Jube kahju oleks, kui selline kultuur ka meil vohama hakkab. Nagu näha, siis vaikselt selline värk idaneb siingi.
Teine asi, mis veel bussides-trammides viimasel ajal on silma, või siis täpsemalt öeldes – ninna on hakanud, on see, kui palju haisvaid, purjus mehi keset päeva liikvel on. No osa neist haisvatest inimestest on olnud prükkarid, kelle tõttu pool trammi on haisenud ja kelle tõttu ikka süda on pahaks kiskunud, aga osad on lihtsalt mingid parmud, kelle läheduses samuti süda pahaks läheb – pole küll ehk nii hull, kui see prükkari hais, aga räme ikka. Täna ka oli trammis kaks vene meest, kelle alkohõngudest pool trammi osa said ja kes suurtest plastpudelitest aina edasi kaanisid. Ja lisaks said kaasreisijad osa mingist saatest, mida nad telefonist vaatasid/kuulasid. Hiljem nägin enda ees ka kõndimas ühte üsna ühest tee servast teise kõikuvat meest. Ja kõik see päise päeva ajal. Aga noh, janu vist kella ei küsi.
Igatahes on need viimaseaja trammisõidud tihti sellised olnud, et olen kaalunud järgmise trammi ootamist.
Aga olgu, sai juba pikalt vingutud ja tänane vingulimiit sai täis:)