Terve nädalavahetus kuluski töötegemisele, rattaga sõita ei jõudnudki. Ilm õnneks polnud suurem asi ja ei tekitanud liigselt õuemineku ahvatlusi. Aga see töine nädalavahetus suutis eilseks ööks genereerida ainult töiseid unenägusid. Nägin mitut endist kolleegi unes, muuhulgas üht täiesti võõrast tibi, kes juskui oleks tööle võetud aga juba järgmisel päeval lahti lastud.
Eile oli lõpuks üks rahulikum õhtu. Ja peale seda suurt rapsimist ei tahtnud muud, kui lebotada ja filme vaadata. Vahepeal on jälle mitu head filmi kogunenud ja päris mitu sai eile ära vaadatud. Muidugi oleksin võinud viimase jätta mõneks teiseks päevaks või võtta varem ette – see nimelt oli üle 2 tunni pikk ja selle ma avastasin alles siis, kui juba öö ammu käes ja film kuidagi lõppeda ei tahtnud. Pooleli ka ei tahtnud jätta, sest jube hea film oli. Et siis järjekordne filmisoovitus: Mr.Nobody.
Minule, kui otsustusvõimetule inimesele meeldis eriti seal kõlanud lause: as long as you don’t choose, everything remains possible. Aga tegelikult meeldis ikka kogu film:)
