Ikka ullumoodi kiusavad tööl tööga. Eks natuke annab tunda ka see, et üks meist puhkab. Ressursse tuleb jagada kolme asemel kahe vahel ja juba teist nädalat on jube palju teha ja kõigega on kiire. Igatahes on mul juhe täitsa koos. Vahel kuulen mõnda inimest endaga rääkimas, aga aru ei saa millest ta räägib. Faile otsides vahin nendega tõtt, aga ei näe neid. Kontoris on õhku ka nii vähe, et pole ime, et aju koostööd ei viitsi teha. Ja pj on ka täiesti vastutustundetu – julgeb mind veel sellisel ajal kliendiga kokku lasta. Ma juba tegin vahepeal põgenemisplaane.
Aga üritaks ikka nüüd töölainelt minema saada. Homme on ka päev.
Ja ma pole töö tõttu isegi kandidaatide info lugemisega kuskile jõudnud. Enne pühapäeva oleks ikka hea teada saada, keda mõtet valida on. Kusjuures, ma pole isegi veel erakonna suhtes kindel (vaid niipalju, et tean keda kindlasti mitte valida), aga kui mulle juba e-maili teel antakse soovitusi, mis erakonda valida, siis ma pigem kaldun neid välistama oma eelistuste hulgas. Niigi on tüütu, kui orkuti kaudu spämmi tuleb (olen seda ise ühekorra teinud ja jubedad süümekad olid), kui veel niiviisi üritatakse mind veenda ühe või teisi poolt hääletama, siis minule on see kui punane rätik härjale. Mulle ei piisa, kui inimene tunneb neid kandidaate. Kõik tunnevad kõiki ju Eestis. Ehk siis ma ei usu, et see nüüd konkreetsele saatjale mingi suur südamevalu on, et ma ta oma sõbralistist kustutasin, aga temalt tuli pidevalt igasugu ülekutseid ja mul sai nüüd kõrini lihtsalt.
***
Eelmisest postitusest võis siis välja lugeda, et sain vahepeal oma uue telefoni kätte. Käisin esmaspäeva hommikul järel, sest esiteks ei mallanud õhtuni oodata ja teiseks on õhtul seal kolepikad järjekorrad ja kolepalav. Palav oli hommikul ka, aga inimesi järjekorras polnud. Müüjapoiss oleks vist mu passi koopiamasinasse jätnud, kui ma seda ise tagasi poleks küsinud. Ja tavaliselt olen ma ise see uimane, kes kõik asjad kuskile maha unustab.
***
Lisaks sai mu vana lauaarvuti korda ja ilmselt kolib maale ära. Kui nüüd keegi selles kolkas normaalse hinnaga internetti pakuks, saaks ema kah natuke kätt harjutada ja võibolla ei helistaks siis nii tihti. Oma vana telefoni annan vist talle, kuigi tal pole ju paremat akut vaja, ta niigi lobiseb liiga palju ja lisaks tal poleks üldse peale helistamisfunktsiooni miskit vaja. Aga eks ma võin talle ju selgeks õpetada moblaga pildistamise ja internetis surfamise:)
***
Eile vaatasin ära Holiday. Mulle jubedalt meeldis. Ükspäev vaatasin uuesti Devil Wears Prada’t ja ma mäletasin, et ma nats pettusin selle lõpus ja nüüd teistkordsel vaatamisel tundus see lõpp sama halb. Ma arvan, et kolmandat korda ma enam ei ürita. Aga see Holiday satub kindlasti korduvalt vaadatavate filmide riiulisse.
___________________
*ma pole isegi joogisena vist nii palju kirjavigu parandanud, kui praegu seda siin kirjutades. Vist on aeg koju minna ja ennast kraadida. Või jooma hakata.
Comments
“mis ei tapa, teeb tugevaks?” on saanud ühe vastuse
või ennast pärast joomist kraadida 🙂