Kolimisest

Nii, vaheldust on vaja, eks. Vähemalt minu jaoks on vaheldus küll teretulnud nähtus.

Otsustasin oma blogi WordPressi üle tuua. Seda mõtet olen ma juba ammu ammu kaalunud ja kunagi isegi teostada üritanud – see sama WordPressi aadress on mul olemas juba aastast 2007. Aga no kunagi ammu, kui ma selle regasin, siis ei olnud vist sellist mugavat sisu kopeerimise võimalust ja nii ma tiksusin seal Bloggeris edasi. Aga hakkasin hiljuti seda teemat jälle uurima, sest ma olin alati nii pettunud, kui ma oma blogi kujundust tahtsin muuta ja siis Bloggerile nii igavad kujundused saadaval olid. Kuigi WordPressil on ka miinused – kui just Premium versiooni ei osta, siis ei saa kujunduses ise üldse muudatusi teha, valid vaid tasuta kujunduste hulgast sobivaima välja ja lepid sellega. Blogger lasi ikka koodi muuta ja vabalt template’e üles laadida. Aga WordPressi plussiks on see, et selle keskkonna jaoks tehakse aina uusi template’e, midagi ikka leiab nende hulgast. Ja kui tahaks endale domeeni regada, siis oleks võimalusi veel miljon.

Teine mõjuv põhjus on see, et siin saab postitusi parooli alla panna – ma tahan ikka aegajalt jagada mingit infot vaid valitud inimestele, sest osad lugejad võivad muidu väga närvi minna, kui nad end ära tunnevad 😀
Ma tegin küll selle tarbeks omale veel ühe blogi mingi aeg tagasi (oma isikliku domeeni alla, kus ma saan kõike muuta, mida tahan 😀 sellel aga on hoopis muud eesmärgid, mitte blogimine), aga fakt on see, et sinna ma praktiliselt kirjutama ei jõua. Seega parem veedaks oma blogimisminutid siiski ühes keskkonnas, kas siis avalikult või privaatselt, vastavalt teemale. Mitte, et muudkui jõlgun ühes ja teises blogis.

Peaks üldse mingi nimekirja tegema plusside ja miinustega, sest mõlemal keskkonnal on nii plusse, kui miinuseid. Aga mõni teine kord.

Vot selline sissejuhatus siis sellele uuele keskkonnale, mis on küll vana sisu täis. Ma täna isegi kaalusin seda, et kustutaks mõne vana asja ära, aga no esiteks, kes neid sorteerida viitsib ja teiseks – ajaloo säilitamine on ka üks põhjuseid, miks ma kirjutan. Mulle meeldib vahel vaadata, mis stiilis ja mis teemadel ma kirjutasin 9 aastat tagasi.  Muidugi ma pean mainima, et see tolleaegne stiil tundub tänasel päeval üsna tobe, aga noh, selline ma olin tol ajal ja igatahes on hea asju mäletada.

Hah, ma just märkasin oma mustandit üle lugedes, et WordPress teeb automaatselt P suureks täheks, kui juba W oled suurtähena kirjutanud, ei peagi ise õigekirja jälgima alati:) Mugav. Samas natuke nagu meelevaldne kah.