Pühade ajal sai korraks maal käidud. Tavapäraselt oli õe juures väike istumine. Seekord küll ilma venna pereta ja ilma jõuluvanata, aga kinke jagati ikka. Ma sain küll juba kodus oma kingi kätte (soovisin Dan Browni “Infernot” jõulukingiks), aga õe juures oli meile A.-ga ka üks väike juustu ja komme sisaldav pakk kahepeale. Päkapiku abilisest õde tahtis, et kõik ikkagi jõuluvana kotist midagi saavad, nii armas temast 🙂
Igatahes alustasin ma eile selle raamatu lugemist – muidugi öösel ja enne siis käest seda ei pannud, kui silmad juba mitte kuidagi lahti ei seisnud enam. Aga ma olin lugemises päris pika pausi teinud ja olin täitsa unustanud, kui väga mulle lugeda meeldib, eriti selliseid kaasahaaravaid raamatuid – aega lugemiseks ju nagu oleks küll, aga kuidagi on koguaeg mingid muud tegevused käsil ja lugemine ei ole meelde tulnud lihtsalt.
Sel aastal sellist suurt pinget ei olnudki jõulukinkide muretsemisega. Juba mitmel viimasel aastal oleme me teinud pere keskis kinke nii, et igaüks teeb ühe kingi (v.a. siis lastele nende vanemad või vanavanemad tegid vahel rohkem kinke). Aga ikkagi on see kingi leidmine olnud keeruline, sest inimestel on kõik olemas ja mõttetut pudipadi ei taha ju kinkida. Hea, kui kingi saaja vahel vihjab, mida tahaks.
Seekord läks siis eriti lihtsalt. Käisime A.-ga ükspäev toidupoes. Olime juba mõni aeg tagasi Texases saanud ühte väga head tequilat proovida ja tahtsime seda koju ka osta. Aga siiani polnud me seda üheski poes näinud, kui see meelde tuli. Ükskord siis me leidsime selle Solarise alkoholi osakonnast ja küsisin A.-lt, kas ta seda jõulukingiks soovib – sooviski ja oligi lahendatud probleem, mida talle kinkida 🙂 Muidugi ma aitan tal seda vahel juua, aga mina ise väga kangetest asjadest ei hooli, eelistan tavaliselt veini.
Aga kui keegi tequilast lugu peab, siis minu meelest on see juuresoleval pildil parim valik. Mulle need teised eriti ei istu, paari lonksu järel juba tekib vastumeelsus. Selle Olmeca kõrvale aga pole isegi soola ja sidrunit nii väga vaja, s.t. seda kannatab ka ilma nendeta tarbida. Kuigi ma ise eelistan ikka sidruni ja soolaga.
Täna on ka plaanis üks väike pubikülastus. Mõtlesime juba jõulude ajal välja minna, aga selle asemel vaatasime nädala jooksul hoopis ära kõik Harry Potteri osad (v.a. esimene, sest see on juba pähe kulunud meil mõlemal) ja nüüd, kui Potter vaadatud, võib jälle muid tegevusi õhtuteks planeerida.
Aastavahetuseks mingit kindlat plaani veel pole, aga Tallinnas oleme ja ilmselt läheme linna peale kolama.
