Alustasin eile korteri koristamist. Ja hetkel pole ma endiselt sellega ühele poole saanud. Tänaseks jälle lõpetasin, sest varsti lähen välja. Ja ega ei jaksa ka enam. Unustasin päeval isegi söömise ära ja suurest näljast pidin lõpuks oma korraloomise ürituse katki jätma.
Selle tõttu mul vist nii raske ongi alati koristamisega alustada, et kui ma selle juba ette võtan, siis ikka põhjalikult. Kui tolmurulle liiga palju koguneb, siis muidugi tõmban lihtsalt tolmuimejaga toad üle. Aga loomulikult on see tolmuimeja nurgast välja võtmine ka tihti selline ületamatu ülesanne 🙂
Mul oleks vaja sellist väikest tolmuimejat, mida on lihtne seina äärest haarata ja kohe kasutama hakata, mitte, et eelnevalt tuleb see nurgast välja võtta ja siis veel vooluvõrku ühendada ja siis vedada seda enda järel mööda elamist – muidugi peab seda laadima ka, ta päris ilma vooluta siiski ei tööta. Sõbrantsil on sarnane pisemat sorti tolmuimeja, ja niipalju, kui ma näinud olen selle kasutamist kõrvalt, tundub igatahes mugavam, kui seda kolakat järgi vedada. Aga eks see mugavam versioon ongi vist eluliselt vajalik, kui maja on täis lapsi, kes koguaeg midagi maha puistavad (pean siis silmas, et sõbrantsil on suur pere, mitte mina ei ole vahepeal lapsi hankinud).
Aga eile ma alustasin siis magamistoast. Tegin oma riidekapi korda (s.t. kummuti, mis asendab riidekappi) ja korrastasin ka esiku “riidekappi” – ka see pole päris kapp, vaid selline nurgake, kuhu saab kõik asjad silma alt ära panna ja siis riided neile kattevarjuks ette riputada. Mul ju selline väike korter, kuna kappe ei ole (v.a. köögikapid), aga alati on mingeid asju, mis võivad olla silma alt ära, kuid mida aegajalt siiski vaja läheb, siis on selline nurgake väga oluline. Igatahes ma korrastasin ka seda natuke ja siis muidugi võtsin veel ühe köögikappidest ette. See sattus olema ülisuur töö – nimelt oli kraanikausi alune kapp täis kilekotte, ja nad olid seal nii segamini, et võtsid jube palju ruumi ära. Nii, et ma korrastasin oma kilekottide hoidjat. Kapp sai kohe palju viisakam. Aga see oli jälle selline meeletult aeganõudev töö. Ma küll poes käin riidekotiga, aga aegajalt ikka satub elamisse ka kilekotte – need lähevad ka loomulikult taaskasutusse prügikotina, aga ma ei ole siiani ikka kõiki neid ära jõudnud kasutada. Ja lisaks muidugi need pisikesed kilekotid, mida poes tihti küsimata asjade ümber pannakse. Vahel panen ise ka, näiteks puuviljadele või toidukarbile, kui on oht, et sealt miskit läbi võib tulla. Neid ma viskan ka ära siis, kui tõesti määrdunud või katki, aga muidu ikka kasutan uuesti, kui vajadus tekib.
Sujuvalt läks nüüd koristamise teema taaskasutamise teemaks 😛
Tegelikult mu koristamisega on veel taaskasutamist seotud. Kuna eile ma jõudsingi vaid magamistoa ja vannitoa (osaliselt) ära koristada, siis täna jätkasin. Ja muidugi ei saanud ma jälle lihtsalt tolmu võtta ja põrandaid puhtaks teha, vaid hakkasin oma vannitoa riiuleid korrastama. Olen küll aegajalt mingeid asju ära visanud, aga ikka ja jälle avastan mõne ammu ammu ostetud või kingiks saadud asja, mida pole juba aasta või rohkem kasutanud ja täna võtsin selle asjadest loobumise kohe suuremalt ette. Viskasin ära päris mitu shampooni ja palsami pudelit, millel oli põhjas kahe-kolme kasutuskorra jagu staffi ja mis olid seisma jäänud. Ja veel mingeid juuksevahu ja näovee pudeleid, mis ka ammu ilmselt kehtivuse kaotanud ja mis ka lihtsalt ruumi raiskasid.
Ja siis ma jõudsin eheteni.
Ma ei ole suur ehete kandja. Mul on mõned üksikud lemmikud (juuresoleval pildil ongi kogu mu lemmikute osakond – pole vist eriti üllatav, et seal on palju kasse – osa on kingiks saadud 🙂 ), mida ma väljas käies kannan ja ülejäänud, aastatega kogunenud ehted, on täiesti kasutamata ja osad ka katkised. Nii et ma asusin siis sorteerima neid kulinaid ja juurdlesin, mida nendega peale hakata. Mõtlesin, et mõni ehete tegija kindlasti rõõmustaks selle kraami üle. Meenus kohe muidugi venna naine, kes teeb aegajalt väikseid käsitöö projekte ja tal on hästi palju häid ideid. Seega küsisin temalt, kas tal nende vastu huvi on. Ja kuna ta oligi huviline, siis ongi nüüd nendele vidinatele uus kodu leitud. Eks ta saab siis ise ära visata liigsed.
No ja sellega mu tänane koristamine piirduski. Sest siis sai kell palju ja ma avastasin, et esiteks olen ma jube näljane ja teiseks on vaja hakata valmistuma välja minekuks. Natuke jõudsin veel kööki koristada, sest A. jääb alati hiljaks. No tema puhul ma juba tean tavaliselt ette, et ta lubatud ajal ei jõua, ma juba olen harjunud sellega arvestama. Aga muidu mulle hilinemine küll ei meeldi, ei enda poolt, ega teiste poolt. Aga see on juba omaette teema.
Homme siis jätkan oma koristamist, sest noh, minul on ju endiselt vaba päev kogu aeg.
……..
Nüüd, kui ma seda postitust lõpetan, on juba kuupäev vaheldunud – ehk siis, alanud on esmaspäev. Käisin vahepeal väljas ära ja otsustasin, et kui ma seda postitust praegu ära ei avalda, siis jääb ta sinna sahtlisse koos teistega kopitama. Mitte, et nüüd mingi üllitis kaduma läheks, aga no, ma kaotan oma viimasedki lugejad, kui midagi ei kirjuta. Ja kuigi ma kirjutan osalt enda jaoks, on siiski meeldiv teada, kui kellelegi veel korda läheb, mis ma mõtlen.
Muidugi ma üritan A.-ga ka jutustada, aga noh – mehed! jutustamiseks on ikkagi sõbrannasid vaja. Ja kuna sõbrannad on ka oma elu elamas viimasel ajal (või olen ma ise kodusem ja vähem seltskondlikum?), siis polegi nagu kellegi muuga, kui blogiga jutustada. Või õega 🙂 Thank God for Sisters!
