Vaatasin hiljuti ühte väga head ja ilusat filmi. Ei saa kohe soovitamata jätta.
Õudukaid pole ma viimasel ajal vaadanud eriti vaadanud, aga millegipärast kipun õudkaid unes nägema. Need on tavaliselt seotud mingite teravate hammastega loomadega, nahkhiirte laadsete olenditega, või putukatega (täna öösel oli tegu ämblikutega, kelle üksainus hammustus oli surmav).
—
Kaks nädalat pole maale jõudnud – taas oli üks üritus plaanis, mis aga ära jäi ja see selgus alles toimumise päeval. Aga noh, sai kiirelt uued plaanid tehtud ja sugugi mitte kehvad. Sisaldasid taas Guitar Herot ja palju kasse:) Imelikul kombel pole mängimise isu veel täis saanud, aga plaanin siiski seda vahelduseks ka õe lastele viia. Oma kassidest tunnen küll juba puudust, aga näen neid loodetavasti juba homme.
Kuna ma vahepeal tegin ületunde, siis otsustasin võtta oma niigi pikale nädalavahetusele lisaks ühe vaba päeva. Peamine põhjus on muidugi selles, et kui need nato tüübid mingi ime läbi siia jõuavad (lennukid ju ei sõida), panevad nad päris mitu tänavat kinni, kust mu teekond maale läheb ja ma ei viitsi hakata mingeid ümbersõite planeerima. Parem lasen linnast enne jalga, kui see keeruliseks tehakse.
—
Töö õhkkond on terav. Meil jääb järjest vähemaks häid spetsialiste või siis vähendatakse nende töömahtu ja ainukesed, kes veel täiskohaga tööl käivad, on bossid.
Minule hetkel see osaline aeg sobib. Palju mõnusam on oma kodukontoris teha omi projekte ja teha tööd siis, kui selleks tuju on. Ja ärgata siis, kuni uni otsa saab.
Muidugi need pikad nädalavahetused on päris väsitavad, esmaspäeviti olen alati kohutavalt unine..
