Mõtlesin, et peaks ikka mai kuusse kah vähemalt ühe sissekande tegema. Mitte, et neid juba poleks – nad on lihtsalt avaldamata. Aga kui juba siis juba kõigest, eks.
—
Viimasel ajal olen oma õhtuid sisustatud Supernaturali seriaaliga. Avastasin selle seriaali siis, kui neljas hooaeg parajasti jooksis. Nüüd, viies lõppemas, tundub, et aina paremaks läheb ja kuna nädal aega uut osa oodata on üsna pikk aeg, siis otsustasin vahelduseks ka esimesed hooajad ära vaadata.
Nii, et mul on totaalne Supernaturali sõltuvus hetkel. Autos mängib selle sama seriaali soundtrack, desktopi pilt on loomulikult temaatiline.. muidugi vahel ma mõtlen, kas on ikka hea mõte autos kuulata AC/DC lugu “Highway to Hell”.. aga no hea lugu ju. Kolme hooaja soudtrakid sain ühele plaadile ja suurem osa neist on justkui autosõidu muusikaks loodud. Tahaks kohe pikemale rõudtripile, sest plaaditäit mp3-sid ei jõua kunagi Tallinn-Türi otsaga ära kuulata.
—
Tegelikult jõudsin ma vahepeal ühe raamatu ka läbi lugeda. Raamatupoodi läksin ma planeeritult kahte raamatut ostma, otsustasin, et elan selle väljamineku üle. Aga muidugi oli vahepeal nii palju uusi raamatuid müüki tulnud ja kiusatus oli veel nii mõnigi teos endale koju osta. Pidasin siiski vapralt vastu ja otsustasin, et järgmisel palgapäeval lähen uuesti.
Tegelikult olen isegi kaalunud oma Pratchetti kogu maha müümist. Sest kuigi mulle jubedalt need raamatud meeldivad, ei usu ma eriti, et neid korduvalt loeksin. On raamatuid, mida olen lugenud mitmeid kordi (Videviku osi vähemalt 5 korda), aga no need on olnud siiski üksikud raamatud või siis Videviku ja Potteri puhul kõvasti väiksemamahulised sarjad, kui Kettamaailma lood. Pealegi on see puuduvate elementidega kogu – millegipärast vanu osasid ei taheta uuesti trükki anda ja neid polegi võtta kuskilt enam.
—
Kui veel vahelejäänud nädalate sündmusi meenutada, siis sinna mahtus Põlvaskäik – venna uus laps sai üle vaadatud ja isegi julgesin teda süles hoida. Uus tüüp on täpselt oma venna nägu.
—
Trenni jätsingi pooleli. Otsustasin, et soojemal võib juba väljas liikumisele rõhuda, rullikad on juba autos valmis, kuigi ma kahtlustan, et need sõitmised saavad pigem Türil toimuma. Kui nüüd ilmad juba ilusamaks läheksid. Need paar korda, kui olen teinud plaani, et lähen laenan õe käest ratast, on täpselt sobivaks hetkeks vihma sadama hakanud või on muud vabandused. Näiteks sel nädalavahetusel isegi oli paar soojemat päeva, aga ma suutsin kuskilt mingi lollaka kõhuviiruse hankida. Ja selle sümptomid käivad neljapäevast saati üle päeva. Täna näiteks jäi poes käies palju raha alles, sest riiulite vahel ringi jalutades ja mõeldes, mida vaja on, hakkas iga idee peale sees keerama. Ei tea, kas turvanaine sellepärast mul sabas jõlkuski, et ma nägin mingi narkari moodi välja, kes kohe pildi tasku viskab..
—
Ühe järjekordse kolleegi lahkumispidu sai taas Hellas Hundis peetud. Kohati meenutas see meie kontoripidusid – vaikuses istumist:) Osalt oli seotud ilmselt sellega, et kogu seltskond üksteist ei tundnud ja polnud võõrastega justkui millestki rääkida. Ja omadega olid kõik jutud juba räägitud.
—
Autoga sai käidud hoolduses, ja mõned kiireloomulised asjad said korda. Nüüd aga tundub, et peab varsti uuesti minema – ta on hakanud mul jahutusvedelikku liigselt tarbima. Odavam on ilmselt remontida, kui pidevalt juua anda. Lisaks on uuesti tekkinud väike vibamine pidurdamisel – see sai aasta tagasi remonditud, vist on uuesti vaja. Kuna järgmisel kuul on nagunii ülevaatusele vaja minna, siis ilmselt saab jälle need asjad korraga ette võtta. Ma ei tea küll, kust see raha võetakse, mis sinna jälle minna võib.
—
Ja sel nädalal peaks minema ka kassidega “hooldusesse”. Avastasin hiljuti, et ma olen nende vaktsineerimise aja maha maganud. Aga parem hilja, kui üldse mitte.
Kolmanda kassiga oleme nüüd vist hiljaks jäänud – nimelt oli plaanis ta opile viia, lootuses et teda siis ka tuppa saaks lasta, kartmata kogu korteri märgistamist. Ja kui me juba võtsime selle kassi, siis loomulikult on meie kohus ka hoolitseda selle eest, et küla vahele uusi kasse ei toodetaks. Aga noh, nagu öeldud, see plaan meil oli, aga paraku on ta nüüd juba kuu aega jooksus olnud. Tean, et ta ka Põlvas elades oli nädalaid teinekord kadunud, aga kas päris kuu aega, seda ma ei tea. Ja noh, meil on ju mõrtsukatest naabrid, kelle jaoks looma elu pole midagi väärt. Ja see kolmas kass on ülijulge, ei karda ta võõraid inimesi, ei autosid.. nii, et selle põhjal arvan, et tõenäoliselt me teda enam ei näe. Aga väike lootus endiselt on.
—
Kell on palju (kümme!), peaks vist supernaturali järjekordse osa ette võtma enne magamaminekut/raamatulugemist..
