Me tegime siis täna filmiõhtu ja filmidega läks kohe nii hästi, et ma ei saa jätta neid soovitamata.
Niisiis, kui ma olin oma filmikataloogi läbi vaadanud ja avastanud, et ühtegi teadaolevalt head õudukat valida pole, otsustasime filmi “Escape Plan” kasuks. Film oli IMDB lehel hea hinde saanud ja kommentaarid olid ka head, seega julgesin selle valiku teha. Pettuma ei pidanud. Tõesti, hea film oli. Oli äktsionit ja huumorit ja lahe oli näha oma noorusaja* lemmiknäitlejaid natuke teistsugustes rollides, kui varem. Või noh, ütleme, et boksida meeldis neile endiselt, aga stiil oli ikka palju rahulikum ja soliidsem ja näost olid nad tüki maad vanemaks jäänud. See on muidugi paratamatus. Aga tore teada, et kõik näitlejad kortsude tekkimise peale kohe pildilt ei kao.
Arnold muidugi ei saanud Terminaatori stiilile sobivalt jätta ütlemata midagi stiilis “Have a nice day” või midagi sarnast.
Kui see film vaadatud, siis A. otsustas magama minna, sest noh, tema ei ole ju ööinimene nagu mina ja lisaks peab ta hommikul jälle kooli minema. Tõe huvides olgu märgitud, et ma sugugi ei kasuta oma vabu hommikuid kogu aeg magamiseks. Vahel harva, kui ma tõesti väga unine olen, siis ma magan südamerahus lõunani, aga üldiselt ma tõusen ikka ka iga päev enne kella 9-t üles. Lihtsalt mulle ei meeldi päeva maha magada ja kogu aeg on nii palju asju vaja ära teha. Lisaks on meil hommikusöögi tegemine nii kuidagi kujunenud, et mina teen putru ja A. teeb kas omeletti, või praemuna. Ja siis me üritame vahelduse mõttes ikka igal hommikul erinevat hommikusööki teha.
Hommikusöögi vihje ka siia vahele: Kui minu moodi ei kannata piimatooteid või tahaks lihtsalt pudrule maitset juurde anda, siis võiks proovida putru teha kookospiimaga. Ja kui tahaks veel vaheldust, siis näiteks võib ka banaani pudru sisse segada. Mulle maitseb igatahes.
Lisaks teeb A. ka omletti kookospiimaga, see on päriselt ka jube hea.
Söögiteemadest olen ma ikka mõelnud vahel kirjutada, sest meil A.ga tulevad nii head söögid alati välja, et tahaks koguaeg jagada neid nippe. Aga noh, kunagi pole õigel hetkel meeles kirja panna ja veel vähem pildistada. Aga üks on kindel – chilli peab toidu sisse saama 😀
Aga tänasest – mina võtsin siis veel ühe filmi ette. Ikkagi pidin ühe romantilise komöödia ka ära vaatama.
Peaks mainima, et viimasel ajal neid häid tibikomöödiaid pole nagu ette sattunud. Ja nüüd lõpuks ometi ma leidsin ühe sellise, millele mul poleks kahju 10-st 8 punkti anda.
Võib-olla on asi selles, et selliseid filme on tehtud nii palju, kõik naljad on juba kordunud ja jube raske on midagi uut välja mõelda. Aga nagu näha, vahel keegi ikkagi saab hakkama. Igatahes, järgmine soovitus siis minult: “The Right Kind of Wrong”
Kuna ma filmiarvustuse blogi ei pea ja kell on ka palju, siis pikemalt ma neid vaadatud filme ei kirjelda, aga soovitaks küll neile, kes kahtlustavad, et neil võib minuga sarnane filmieelistus olla.
*ma pean siis noorusaja all silmas seda, et ma olin ikka mingi 15-17, kui ma esimest korda Stalloonet ja Swarzat oma kuulsamaid rolle esitamas nägin – Rambod, Rockyd, Conanid ja Terminaatorid tulevad meelde…
