Nii raske on nüüd kodus olles leppida sellega, et peab tavalist presskannu kohvi lürpima. No tegelikult muidugi ma võiksin ju igal hommikul kohvikus ka käia, aga no enne oleks vaja tööle saada, et seda endale lubada.
Eile hommikul jõin vaid ühe tassi tavalist kohvi ja rohkem see meelde ei tulnud ja oligi õhtuks peavalu olemas. Alles täna hommikul sain sellest lahti, kui kohvi joodud oli. Aga rohkem selle presskannukohvi järele isu polnud, seega tegin hoopis termosetäie matet omale. Vedas muidugi, et ma korraga kannutäie vett keetsin, sest veidi peale minu hommikusi rituaale läks meil vesi ära. Ühtegi teadet pole selle kohta emailile tulnud. Nüüd ei oskagi arvata, kas ikka on lootust, et varsti vesi tagasi tuleb. Tavaliselt ikka hoiatatakse meid nädal või kaks ette, kui veekatkestus plaanis on.
Aga nii harjumatu on, et ei pea kuskile tormama, vara ärkama, sõiduplaane tegema või tundide viisi autos istuma. Ja nüüd jälle ei tea, mida õue minnes selga panna.
Comments
“Elu ilma espressota” on saanud ühe vastuse
[…] Hakkasin espressot fännama. […]