Vahel tundub, et mingid asjad peavad juhtuma lihtsalt.
Mul oli täna linna asja ja läksin lõuna paiku trammi peatusesse. Üks tramm oli juba ees, aga ma vaatasin, et see läks rahvast täis ja ei viitsinud kiiremaid samme ka teha ja otsustasin järgmist oodata. Poleks ma järgmist oodanud, siis ma ilmselt poleks trammiaknast sõbrantsi märganud, kes linnas titevankriga jalutas. Väike kahtlus tekkis, et kas ma ikka õigesti nägin, sest tema laps küll enam titevankrisse ei mahu, aga helistasin ja selgus, et oligi tema. Mul oligi ka just vaja trammilt maha minna ja saimegi siis kokku. Siis selgus ka, et tema oma laps on hoopis lasteaias ja jalutab ühe sõbrantsi last parajasti, et too saaks oma asju ajada.
Aga lahedaid kokkusattumisi on varemgi olnud. Ükskord tulin trammist maha ja kohtasin oma venda trammi peatuses. Ja vend ei ela üldsegi Tallinnas ja minul tavaliselt päevasel ajal ka sinna trammikasse asja polnud. Nii et huvitav on küll vahel, kuidas sellised asjad nii täpselt ajastatud saavad.
Sõbrantsiga aga jalutasime veel tiba ja siis liitus meiega ka lapse ema ja otsustasime linnas süüa. Otsustasime Vapiano kasuks, sest mina polnud seal hästi ammu käinud ja teised polnud üldse käinud. Pärast sain kuulda, kui hea mõte see ikka mul oli, sest nüüd teavad nemad ka seda mõnusat söögikohta.
Sain seal lõpuks ometi jälle espressot juua. Lisaks sain ühte uut salatit proovida, spinat moodustas sellest enamuse, aga oli ka muid asju ja kokku maitses see väga hea. Kusjuures spinat on viimasel ajal mul üks suur lemmik, panen seda peaaegu iga toidu sisse, kui spinatit kodus olema juhtub. Ma muidugi vaatan õhtuti seda My Kitchen Rules saadet ja siis muidugi saab ennast kogu aeg kiita, et my kitchen rules, kui jälle mingi ülihea söögi suudan valmis teha.
Vahel on tunne, et tahaks iga päev oma üllitisi pildistada ja jagada, aga ma ei taha seda siin mingiks toidublogiks ka muuta. Aga jah, ma olen avastanud, et ma oskan päris häid sööke teha. Mingi kasugi sellest kodus istumisest:)