Veendusin taaskord, et nädalavahetust linnas veeta on suhteliselt mõttetu. No käisin jah korra uisutamas ja see oli vägagi mõnus ettevõtmine, aga seda oleksin saanud samahästi ka maal teha. Küll ilmselt uhkes üksinduses ja ilmselt üksi poleks nii pikka distantsi läbida viitsinud. Mitmekesi ikka lõbusam ja kambavaim (isegi kui olla vaid kahekesi) annab jõudu.
Oma toa sain ka korda, noh umbes 90% korda. Sest ma võtan oma koristamisaktsioone alati väga tõsiselt kuna seda nii harva juhtub ja aega jäi väheks. Aga ikka hoopis teine tunne on. Hea on kodus olla.
Eile külastasin ka üle pika aja sadamas asuvat Rimit, kuna minu mäletamist mööda on neil alati kõige parem valik puu- ja köögivilju olnud ja hinnad on ka täitsa normull olnud. Pidin aga pettuma. Tase on kõvasti alla käinud. Hinnad on samad, mis mujal aga kvaliteeti pole ollagi. Puuvilja otsingutele ma sinna enam ei lähe. Õnneks on olemas Stockman, kus minu meelest on alati värske kraam.
Olen kuskile kaotanud (ära koristanud) või tööle unustanud oma sonieerikupoja andmeside kaabli. Mis tähendas, et ma pidin mõne kassipildi telefonist kätte saamiseks need esmalt mobiilse interneti kaudu blogisse saatma (mulle ikka jubedalt meeldib see, et pildi juurest saab kohe valida – lisa blogisse, enam lihtsamaks ei anna teha asja) ja siis, et neid endale sobivasse formaati saada, nad sealt kopeerima ja siis sissekandesse tirima. Voila!
Ahjaa, kuiva seaduse auks on mul varutud külmkappi mõned õlled. Kuna mul endal pole viimastel päevadel suurt janu olnud, siis varsti saan neid kalli raha eest näiteks müüma hakata:) Neljapäeval ma ise poodi ei jõudnud, sõber Sabake osales alkorallil ja võttis minu soovidki arvesse. Reedel olin ma päev otsa linnast ära ja polnud taaskord võimalust õigel ajal poodi minna. Nii ma siis jõudsin ise poodi alles laupäeval. Pole see janu nii hull, lihtsalt alati on hea, kui külmkapis igaks juhuks mõni õlu on, eriti, kui keelamine on siinmail reegliks muutumas. Aga hea, et käisin laupäeval poes ära, sest pühapäeval magasin peaaegu kella kaheni päeval (korter oli tühi ja vaikne ja päike paistis voodisse ja uni oli hea..) ja poleks mingi nipiga alkosabasse jõudnud.
Tegelikult ei olnud mul midagi öelda. Lihtsalt kohusetunne vedas mind siia. Ja siis jälle ei saanud pidama..
Ja seda ka veel, et maal lõik välk arvutisse. Ema on shokis (ta istus arvuti taga sel momendil) ja ei saa nüüd enam kaarte mängida. Ja enne, kui pikne meil arvuti katki lõi, pold välku ollagi ema jutu järgi, sest niipalju teab ta küll, et äikese ajal tuleb juhtmed seinast tirida. Pilvi ei osanud ta karta.
Hea uudis on see, et pikne lõhnab suve järele:)
