Tänane seminar oli taaskord väga huvitav nii esinejate, kui teemade poolest. Tea, kuidas meie korraldajatel küll õnnestub alati leida selliseid inimesi. Üks olla lausa paadiga üle lahe tulnud, ja veel tõbisena:)
Lahe, et päeva peale päike välja tuli, täitsa kevade mõõtu päev oli juba. Hommikused pilved küll päikeselootust ei andnud.
Kohale jõudes tabas meid esialgu küll ehmatus, sest ruumid olid täiesti külmad. Selgus, et puhur oli otsustanud streikima hakata. Meile korraldati küll üks pisike võimlemine sooja saamiseks ja rahvas läks sellega üllatavalt hästi kaasa – eestvedaja tibi oli väga tasemel – aga sellest soojast piisas umbes viieks minutiks. Ruumid olid ikka kole külmad. Isegi sooja kohvi lürpimine ei aidanud. Esimene esineja tuli seega külmavärinate saatel ära kuulata.
Peale esimest sessiooni sai külastatud meie lõunapausi kohta ja seal ühed jäägermeistrid konsumeeritud. Sellest oli igatahes palju abi. Järgmine võimlemisharjutus tuli palju paremini välja:) Ja soojem oli ka. Soojem oli ka tänu sellele, et vahepeal oli meile orgunnitud terve hulk pleede. Selle sees oli juba täitsa talutav istuda. Pealegi olid vahepeal vist puhurid ka tööle saadud.
Mul on meeles, et igal seminaril, viimase esineja ajal, on alati jube uni ja silmi suhteliselt võimatu lahti hoida. Ei olnud seegi kord erinev. Eks vahepeal lisandunud jägermeistrid asja kergemaks ei teinud. Aga muidugi tavalisest varem ärkamine mängis ka oma rolli. Ja see päev otsa paigal istumine ja tähelepanelikult kuulamine väsitab.
Kusjuures, alati on mindud peale seminari edasi afterpartyle kuskile pubisse. Seekord aga oli kaks bussitäit inimesi ja teine buss tuli hiljem ja orgunnipool jättis soovida. Samas, ega ma ei tea, võibolla mindi edasi. Tõenäoliselt. Aga meie bussis rääkisid tibid diskole minekust ja diskod mind kohe üldse ei tõmba nii, et otsustasin seekord siis hoopis koju minna. Eks uni oli ka endiselt. Võibolla, kui kohe otse oleks mindud edasi kuskile istuma, oleks kaasa läinud, aga tibidel oli kõigil vaja minna koju diskoriideid vahetama:S Arvatavasti teise bussi rahvas tegi paremaid plaane, aga arvestades, et ma praegugi ei jaksa silmi lahti hoida, oli kojutulek ainuõige otsus. Või noh.. kodu oli vallutanud terve hulk rahvast ja kui nad nüüd kohe varsti kuskile peole ei lähe, siis magada ma nagunii ei saa – ei oska lihtsalt magama jääda, kui kuskil kõrvaltoas elu käib. Iial pole seda osanud. Pole harjunud ka nii vara nädalavahetusel, ja isegi nädala sees, magama minema, aga pole samas ka mõtet passida lihtsalt sellepärast üleval, et nädalavahetus on, eriti, kui silmad vägisi kinni vajuvad.
