Ma tean küll, et selle teema kohta tuleb palju parem sissekanne ühes teises blogis, aga ma lihtsalt ei saa.. no ma lihtsalt tulin tuppa ja itsitasin ja siiamaani ajab naerma. Kohati nagu selles ühes Kinsella raamatus, kus tibi räägib vanade autode huvilisele, et ta mitte ei vihka vanu autosid, vaid inimesi, kes neid vanu autosid.. haa.. nagu ma ütlesin, et jaa, muidugi võib meid ju paarsada meetrit edasi koduni viia, kuni tegu pole mingi nõmeda dsiibiga. Arvake ära, kes meid viidi dsiibiga koju:P
Aga mul hetkel ka dsiipide vastu isiklik viha kuna üks neist mind eile osavalt kinni parkis. Kuigi selle kinniparkija dsiip oli täielik parsa võrreldes selle tänase “taksoga”. Oh, mul pole sõnu isegi. Milleks onju küljepeeglid, kui sul on telekas, kus näitab ära, mis seal auto taga parajasti toimub. Ma ei tea isegi, kas auto on liiga halvasti selle kohta öeldud, seest oli ju sama suur, kui pool minu elamisest. No väikse liialdusega, aga tõesti. Mul oleks ikka poolemeetrist platvormkinga vaja vist pedaalini ulatumiseks, kui sellise asja rooli pääseks.
Et siis eile oli mul first date oma uute kollegidega ja täna siis ühe kaasblogijaga, kellega maailmavaated niivõrd sarnased, et lihtsalt patt oleks olnud jätta lähemalt tutvumata.
Sisaliku restoran söötis meie kõhud head ja paremat täis, raha jätsime ka sinna omajagu aga no see oli seda väärt. Lihtsalt, mina, kui hetkel töötu, sellist asja tihti endale lubada ei saa. Aga mul on hea meel, et ära proovisin. Edasi katsetasime valli baari. See oli VIGA. Nüüd mõnda aega sinna ei kipu, sest Margus võib ikka nii krdi idioot olla. Esiteks ta ei tee meist tükk aega välja ja kui ta lõpuks suvatseb oma tähelepanu meile jagada, siis toob ta meile valed joogid ja käitub nagu õige mees kunagi väites, et meie piuksume leti ääres. No tere talv. Seekord oli ikka tegu täiesti konkreetsete soovidega ja kui sa mees krt ei kuule, siis küsi üle, mitte ära eelda, et iga naisterahvas siidri peale väljas on. Ja et ühe krdi mittetellitud siidri serveerimiseks läheb 10 minutit, on ka ennekuulmatu. Igatahes peale demonstratiivset meie ignoreerimist lasime sealt jalga ja leidsime märksa parema koha – karja keldri. Seal üks alkouimas kutt üritas korra kontakteeruda meiega, aga kadus üsna ruttu, kui mainisema, et meile üldse mehed ei meeldigi. No ei lisanud juurde, et temasugused mehed.
Peale karjat oli tegelikult meil vist juba kodutee ette võetud, aga kuidagi jäime Clazzz restorani ette seisma. Sees olevad trummid äratasid tegelikult minu tähelepanu. Siis aga kostus juba muusikat ja melu ja nii me sinna end istutasime koos ühe ukse pealt leitud Leoga. Leo oli tore ja abivalmis, ja kaine. Ja ta korrutas muudkui oma onu staatust. Sellegipoolest, mõnus seltskond oli kokkuvõttes ja lõpuks suutsime isegi oma vallibaari vintsutused peaaegu unustada. Ja koht ise oli ka mõnus, aga kui te veel seda wc-d näeksite.. Eestis kindlasti ainulaadne. No ja nagu ma kohe alguses mainisin, toodi dsiibiga koju. Ja mind ajab endiselt naerma see dsiibijutt enne seda, kui me nägime, millega meid koju viiakse.. oijah..
Hea, et homme pole tööpäev. Kuigi, maale tahaks ju varakult sõita, sest homme pidid ju igasugu tähtsad ninad meil liikluse pea peale pöörama kenasti peale lõunat kuni tipptunnini. Mul aga tunne, et magaks homme päev otsa ja siis hiljem vaataks, kuidas sinna maale saada.
