Arvatavasti olen ma suuremast osast oma fännidest juba ammu ilma jäänud, sest ma ei suuda üldse blogimisega tegeleda. Vahel alustan küll, aga peale esimest lauset jätan asja katki ja nii ta jälle lähebki. Lihtsalt pole millestki kirjutada.

Aga ma kirjutan siis sellest, mis toimus eelmisel nädalal.
Nimelt pidasin sünnipäeva. Seekord teistmoodi, kui tavaliselt, kuigi selles osas oli ikka nagu alati, et mitu päeva järjest. Seekord oli üritusi planeeritud neljapäevast pühapäevani, nii et nädala lõpuks olin ma juba täitsa väsinud. Õnneks sai vähemalt ühe päeva enda sünnipäevast puhata ja tähistada hoopis ühe sõbra sünnipäeva.

Seekord ma läksin neljapäeva õhtul välja ja loobusin tavapärasest sõprade koju kutsumisest. Väljas olles küll tundsin natuke sõprade seltskonnast puudust, aga no ise olen süüdi, et nii vähe seda võimalust reklaamisin, et minuga koos võib välja tulla. Üks sõber siiski liitus natukeseks meiega. Aga no see oli neljapäevane päev ja oligi arvata, et keegi väga pikalt väljas olla ei saa. Ma ise pidasin siiski vist peaaegu kella kaheni vastu.
Millegipärast alkohol mul tol õhtul üldse alla ei läinud, terve pika õhtu peale suutsin ma ära juua 1 klaasi siidrit, pool klaasi veini ja 2 shotti. Nõrk tulemus, aga hommikul ma küll rõõmustasin, et ei pidanud pohmelliga päeva alustama. A. seevastu suutis üle ootuste palju ja erinavaid asju tarbida ja tema olemine polnud koju saabudes küll kiita. Viimane kokteil õnneks jäi tal vähemalt pooleli – tegemist oli Valli baaris tehtava Korstna Special’iga. Selle joogi ulatamisel ütles baarman kurikuulsad sõnad, “tunnen kaasa”:) Eelmine tüüp, kes sama jooki tellis, olla ära kukkunud. Nagu siis öeldud, see jäi tal pooleli õnneks, tal oleks võinud ka halvemini muidu minna. Ja eriti hull oleks lugu olnud, kui mina oleks pidanud teda kuskilt koju hakkama lohistama, meil on siiski üsna arvestatav kaalu vahe ja ma ei usu, et ma oleks jaksanud teda püsti hoida.

Reede õhtul tulid mõned sugulased külla ja oli selline väike kodune istumine. Päeval oli mul veel eriti hea meel, et ma eelmisel päeval olin kodu juba ära koristanud, sest peale seda pubiõhtut ei viitsinud küll mitte midagi teha. Käisime vaid poes toidukraami ostmas ja selle pidi ka lauale sättima, aga muus osas oli selline mõnus logelemise päev.
Kusjuures ma unustasin torti osta. See on see, kui ise magasast eriti ei hooli, siis ei tule sellised asjad meelde. Õnneks sain selle õele delegeerida ja päris magustoiduta mu peolaud ei jäänud.

Laupäeval chillisime õe ja venna lastega natuke ühes batuudikeskuses. No minu jaoks seal passida oli muidugi igav ja kohati see laste kisa häiris päris palju – seal keskuses oli paar vene last (vist õde ja vend), kes lihtsalt röökisid vaheldumisi, niisama ilma mingi põhjuseta. Ja keegi neid ei keelanud ka.
Peale seda käisime veel Solarise keskuses, kus lapsed saatsime kinno ja õega käisime poodides ja söömas.
Ja siis oligi õhtu käes ja oli aeg saata õde koos lastega tagasi Türile ja endal oli aeg sõbra sünnale minna.
Sünnale jõudes selgus, et seal on peaaegu sama palju lapsi nagu seal batuudikeskuses (tegelikult muidugi tunduvalt vähem, aga ikka üsna palju) ja seal käis selline jooksmine, kisamine ja kukkumine jne. mis mõjus jällegi üsna väsitavalt, eriti peale seda batuudikeskust. Lõpuks, kui lapsed olid koju läinud, siis oli küll juba täitsa mõnus väheste suurte inimeste seltsis chillääksida, aga selleks ajaks olime juba nii väsinud, et otsustasime ka koju minna.

Pühapäevaks oli üks sõbrants mulle sünnipäeva puhul organiseerinud kino külastuse koos tema perega. Filmiks oli loomulikult Turbo:) Muidu ma multikate austaja pole, aga see Turbotigu mulle küll väga meeldis. Pärast veel mõtlesin, et oleksin ikka pidanud ka endale ühe mänguasjaga joogi ka ostma, selline tigu riiulis oleks ju päris nunnu.
Peale filmi istusime veel mõned tunnid Vapianos ja peale seda võisin ma lõpuks sünnipäeva nädala lõppenuks kuulutada.
Väsitav natuke oli, aga ikkagi väga tore kah, eriti see, et ikkagi mõned sõbrad ka ära nägin. Ja muidugi tore, et A. viitsis enamus asju kaasa teha, kuigi ta vahepeal üritas mulle väita, et ta enam ei jaksa:)

0

0