Võtsin tänaseks vaba päeva, et teha ära auto ülevaatus ja õhtul Põlvasse sõita.
Polegi ammu pikemaid trippe teinud, aga nüüd peaks vist lausa 2 nädalat järjest trippima, sest järgmisel nädalal on Tartu külje all ka üks sünnipäev, mille kutse varakult edastati.
Varem on need Põlva ja Äksi üritused alati samal päeval olnud ja siis on seda tormamist olnud omajagu. Ühelt sünnipäevalt teisele. Seekord saab siis rahulikumalt võtta. Kui see välja arvata, et järgmise nädala üritus on reedel ja Tartu kanti jõudmisega läheb kiireks. Võib-olla pean võtma jälle vaba päeva või kodukontori tegema Türil.
Palju pole enam jäänud, kui saab ka päris puhkusele. Aga see vaba reedegi on ütlemata mõnus. Hoolimata sellest, et pidin ärkama tavapärase tööpäeva äratuse järgi.
—
Teisipäeval käisin elus teist korda doonoriks. Eelmine kord käisin 11 aastat tagasi:)
Jah, ma olen mõelnud varem tagasi minna, aga ju ma vajasin seda, et keegi mind sinna kaasa kutsuks. On tegelt kutsutud ennegi, aga seekord siis lihtsalt ajastus klappis kutsuja omaga.
Aga eks mind natuke takistas ka see lapsepõlve hirm. Ma olin ju kooliajal selline, kes arstide eest ära põgenes. Suurem osa vajalikke süste jäi mul saamata koolis, sest mind ei saadud kätte. Viimases klassis vist lasin vabatahtlikult süstida ennast. Ja siis 11 aastat tagasi läksin vabatahtlikult doonoriks. Ise ka ei jõudnud ära imestada oma julgust. Ja nüüd siis ka, appi kuidas ma tegelikult kartsin. Aga sellegi poolest tegin ära. Ja pärast oli nii hea tunne. Kuigi mõned tunnid hiljem jõudis mingi nõrkus kohale ja paar päeva olen nüüd end veidi kehvasti tundnud. Peavalu, mis üldjuhul mul madalast vererõhust tingitud, võib olla sellega seotud. Aga täna on juba täitsa hea.
Jeii, nädalavahetus!
