Kõrvaklappides kõlas mõnus veevulin, mille kohta ma arvasin, et vesi sattus klappidesse hea ajastusega. Et nagu veepäev või nii. Aga..
Oliüks says: tavaliselt ei ole vesi kõrvaklappides sugugi parem nähtus kui näiteks klaveris:P
****
Tavapärane plaan esmaspäeva õhtul mõned tunnid tööd teha läks jälle tavapäraselt aia taha. Samas, õhtu Sisaliku, CSI ja Red´i seltsis oli tunduvalt lõbusam, kui see töö seltsis oleks olnud. Ma vist enam ei üritagi esmaspäeval endale sisendada, et peaksin natuke tööd tegema. Mõtekam on see tegevus kohe järgmisse päeva edasi lükata.
Eilsega seoses tekkis mul väike küsimus, et kui tähelepanelikult inimesed ikkagi üksteist kuulavad. Päeval olin ise veidi hajevil. Kuulasin pika jutu ära, noogutasin kaasa ja siis järgmine küsimus oli “mida?” nagu poleks ma sõnakestki kuulnud. Aga noh, see oli tegelikult ikkagi hetkeline tähelepanu hajumine, päike oli ka ere ja tore oli olla:) Aga hilisõhtune intsident seoses teineteisest möödarääkimisega oleks võinud täitsa kehvasti lõppeda. Seekord jõudsime kokkuleppele ja kõik lõppes hästi. Järgmine kord ilmselt lõhutakse juba mõned nõud ära:P
Ja mis hetkest algab muretsemine? Kas siis, kui ühe teema kohta on esitatud juba kaks küsimust või rohkem? Või kui küsida küsimus liiga vara? Ja kas Te juba teate, mida pika nädalavahetusega peale hakata?
_________________
*www.google.com

0

0