Sünnipäevamaraton

Ma jõudsin nädalavahetusel käia kolmes linnas kolmel sünnipäeval. Mõned inimesed soovitavad mul juba Tartusse kolida kuna ma sinna viimasel ajal nii tihti satun.
Ja rääkides joomisest ja figuurist… reedese sünnipäeva kõrvalmõjuna kadus mul pooleks laupäevaks söögiisu. Ja pohmell otsustas tol päeval mind üldse mitte maha jätta (kuigi hommikul oli esimene lause stiilis, et oh, mul polegi pohmakat!) ja ei tahtnud kogu järgmise sünnipäeva jooksul alkoholist midagi kuulda. Ja kõik selle Metaxa süü, mida kõik kiitsid ja mida ma heauskselt reedel tarbisin. Enda meelest üsna väikses koguses. Peo lõpp tuli väga ootamatult igatahes. Mitte, et ma midagi ei mäletaks. Ühel hetkel oli kõik veel korras ja järgmisel hetkel istusin ma juba koridori põrandal ja ajasin rumalat juttu. Ja see polnud ka ainuke põrand, millega ma õhtu jooksul lähemalt tutvust tegin. Üks põrand kippus kaklema. Põrandal vist suuremaid kahjustusi pole, minul on katkine huul.
Ja mul on vist aastate jooksul välja arenenud mingi autopiloot, mille abil suudan alati läätsed silmast eemaldada ja näogi ära puhastada. Igatahes puuduvad mul andmed sellise tegevuse kohta, aga tehtud need olid.
Laupäevane sünnipäev Tartus oli ka täitsa tore. Kahju muidugi, et süüa polnud, sest juua ma ju ei tahtnud. Aga selle eest saime õhtu otsa ära arvata ametit, mis meil otsaette kinnitatud post-it paberi peale kirjutatud oli. Mina olin snaiper ja ma ei arvanudki seda ära. Meie seltskonnas olid veel streigimurdja, päevavaras, juubilar, jäämurdja, kurtisaan, mükoloog.. jne. Tegelikult ei arvanud keegi ära. Aga tänu inside infole (ehk etteütlemisele) lõppes mäng ilmselt paar tundi varem, kui ehk muidu oleks juhtunud. Mükoloog muidugi luges oma paberilt oma nimetuse ära, aga ei arvanud ikkagi ära, kes ta on:P
Pühapäeval avastasime, et Türi tehisjärvele on tehtud jäärada ja seal käis päris äge kihutamine. Ja linnas peeti kevade või kevadpealinna auks kõnesid, mis kõlasid nagu kolhoosiaegsed üleskutsed (mitte, et ma neist midagi mäletaks). Me ei kuulanud tegelikult, sest kole oli. Aga suur osa rahvast arvas vist teisiti. Isegi pakane ja jube tuul ei ajanud inimesi laiali.
Ja siis saigi veel Paides korraks ühelt sünnipäevalt läbi astutud ja oligi nädalavahetus läbi.
Või noh, tegelikult mahtus pühapäeva sisse veel Harry Potteri esimene osa. Mul on see ikka täiesti pähe kulunud juba. Aga meeldib ikka.
****
Täna on jälle üks nendest päevadest, kus üks töö peab valmis saama. Selline keskmine kolmapäevatöö. Aga ülemus arvas, et ma võiksin ikka ühe päevaga jõuda. Ma ütlesin, et ma ei luba midagi, aga et ma üritan. See tähendab, et ma nüüd siis üritan edasi.


Posted

in

by

Tags: