Vähe sellest, et reisilt tagasi jõudmine oli viimase aja üks masendavamaid hetki, on nüüd ülemus nõuks võtnud mind kiusama hakata. Sest milleks muuks seda nimetada, kui üht hiljuti võetud vaba päeva nüüd hakati taga nõudma. Et kus on arsti tõend. Ja kuna mul toda polnud, siis sooviti seletuskirja. Kõik ilmselt selle tõttu, et ma enne lahkumist natuke arvamust julgesin avaldada. Ilmselt on liigne suupruukimine siin keelatud. Süda läheb pahaks sellise suhtumise peale. Isegi mälestus ägedast puhkusest ei suuda hetkel tuju tõsta, sest ma pole ikka veel üle saanud sellest kojujõudmise hetkest. Ma nagu ei sobi siia maailma. Olen üks üleliigne tegelane. Igal pool jalus ja igas asjas on mul eriarvamus. Või on see nädal tõesti selline tasakaalustamaks neid toredaid puhkusepäevi. Et vahelduse mõttes võiksid nüüd kõik asjad allamäge minna.
Aga üldiselt olen elusalt tagasi, üritan sisse elada kliimasse, mis on siin kordi külmem ja vihmasem. Ja miski hetk tuleb kindlasti ka väike reisibloog. Ja siis püüan tööd teha ja kujutada ette, et ülemus on lihtsalt üks koll, kellest saab jagu ahjuroobiga. Ja et tegelikult ma olen ju hea.
Comments
“veidi päikest ja veidi äikest..” on saanud 5 vastust
nojah. eks õpetada, kuidas teised elama peaks, on alati lihtsam, kui seda teha
kohe kui uue koha leian, tulengi. seniks on ikkagi vaja üürid ja muud arved maksta
üleliigne, mu eesel… 🙂no mis sa piinad ennast, tule ära 🙂
suunurgad juba natukene tõusid:)
No üleliigne ei ole sa küll ühestki otsast. Siiajääjatel oli küll pidevalt mure, et millal sa küll tagasi laekud 🙂